Villane ja pisut üle võlli – seto pits inspireerib

Silja Paavle, 12. august 2020

«Ühest küljest tundus seto pits nii ehmatav, sest selles on justkui kõik maailma värvid koos. Teisalt oli see oma pöörasuses inspireeriv,» meenutab käsitöömeister Ulve Kangro esimest kohtumist seto pitsiga.

Nüüd, veerandsada aastat hiljem, võib Ulvet (64) nimetada seto pitsi taas pildile toojaks. Sest sellest ajast saati on naine rõõmsat pitsi heegeldanud, tema näppude all on valminud nii suurvormid kui ka pisikesed detailid argistele tarbeesemetele.
Seto pitsi eristab teistest pitsidest Ulve sõnul kaks asja: see on värviline ja selle valmistamiseks kasutatakse villast materjali. Lisaks tuntakse Eestis värvilistena veel ka kihnu ja muhu pitse.

AJA LUGU: Värviküllaste ja veidi ehmatavate värvikombinatsioonidega seto pitside lummusesse sattunud Ulve oskab vanade pitside toel ära rääkida kogu selle arenguloo. Pitside vanust saab hinnata punase järgi: algselt oli see erk, nüüd aga sügav küpsenud kirsi karva.

Oluline punane
Värvid, mis ka Ulvele seto pitsi puhul esmalt silma jäid, annavad sellele hinge. Kuigi heegeldades kasutatakse kõikvõimalikke, kohati pöörastes kombinatsioonides värve, siis alati leiab seto pitsist punase ja valge. Punane on elujõu- ja kaitsevärv, valge valguse ja puhtuse sümbol. Kuid just seto pitsis võivad olla kõrvuti heegeldatud roosa ja roheline või sinine ja punane ehk värvid, mida tavaliselt väga kergekäeliselt kõrvuti ei seata. «See kõik keerabki seto pitsi justkui veidi üle võlli,» märgib käsitöömeister.
Punane värv on Ulve sõnul aastatega muutunud – esialgu oli see puhas ja särav, kuid mida aeg edasi, seda rohkem liikus see praeguse, küpse kirsi tooni. «Kui tahad määrata seto pitsi vanust, vaata punast. Heledam viitab väga vanale käsitööle,» täpsustab ta.
Kuid lisaks rõhutab kogemuste ja mitmete tunnustustega pärjatud käsitöömeister, et seto pits on väga tehniline, selle heegeldamine on aeganõudev ning nõuab pikka meelt. Nimelt ei tohi selles olla sõlmi ja kõik lõngajupid tuleb ära peita. Eriti keeruline on see lõngavärvide vahelduskohtades. Need peitmise nipid saab tõsine huviline Ulve sõnul kõige paremini selgeks kursustel, piisab ka kõige lühematest. Aga tõsise huvi korral võib läbi astuda ka tema Räpinas ajaloolise paberivabriku meistritele ehitatud majas asuvast töötoast ning otse nõu küsida.

TÄHTSAD TEOSED: Ulve unistas, et küll oleks tore, kui laias maailmas teataks Setomaad pitsi kaudu. Tänu jaapanikeelsele raamatule on see juhtunud.

Rütm ühendab
Ulve, kes õpetab seto pitsi heegeldamist ka Räpina aianduskoolis ja kursustelgi ning kes on nelja raamatu jagu seto pitsimustreid üles joonistanud, oskab rääkida, et mustridki on ajas muutunud. Algselt olid need hästi lihtsad. Siis oli aga nii-öelda seto pitsi keskmine periood, kus ühevärvilise pinna sisse heegeldati kõikvõimalikke geomeetrilisi mustreid ja kaitsemärke. Hilisemate pitside värvid on küpsed ja sügavad ning mustrid saavad kokku motiividest.
Läbi aegade on pitse ühendanud rütm: olgu see siis teatud mustrite või värvide kordus.
Oma raamatutes rõhutab Ulve ikka, et neis ära trükitud mustrid on soovituslikud, ning julgustab oma õpilasi katsetama ja mustreid muutma. «Ka vanad pitsimeistrid tegid mustritesse vigu meelega. Nad soovisid, et järgmised pitsid ei tuleks sarnased, vaid et iga järgmine pitsiheegeldaja paneks midagi omalt poolt juurde,» kõneleb ta.
Ulve ise ei keela oma mustreid kunagi kopeerida. Kuid seda vaid tingimusel, et need on heegeldatud vähemalt sama hästi või isegi paremini, kui staažikas käsitöömeister seda ise teeks.

DETAILID RÄÄGIVAD: Iidse pitsi austajad ei pea käima üleni pitsivahus: austust oma maa pärimuse vastu üles näidata ja ka päritolu rõhutada saab väikeste detailidegagi. Olgu need siis kinnitatud kleidi või jaki serva, kindale, mobiilikotile või sellest tehtud lausa uhke pross.

Rõhutab päritolu
Paarkümmend aastat pealinnas Meistrite Hoovis tegutsenud, kuid kevadise koroonakriisi tõttu kodukanti Räpinasse paikseks jäänud Ulve on aastatega selgeks saanud, et Eesti kagunurgast pärit pitsid on elujõulised. Ta julgustab neid ka lugupidamisest selle piirkonna ja uhkusest oma maa pärimuse vastu kandma.
«Seejuures ei pea ju ainult pitsis käima. Ka pitsdetailidest kaunistus kleidil või jaki alumises servas on väga efektsed,» lausub ta. Rääkimata seto pitsi motiividega kaunistatud kinnastest või mobiiltelefoni kaitsekotikesestki. Ka pisike detail lisab üldmuljele rahvuslikku nooti ja aitab oma päritolu rõhutada.
Ise kannab Ulve seto pitsi ennekõike pidupäeviti. Seda põhjusel, et klientidele heegeldades supleb ta iga päev värvikülluses ja see tekitab tunde, et enda lähemasse ümbrusse tahaks argiselt rahulikumaid toone. Näiteks musta või öösinist.

Täitunud unistus
Nägus pits köidab aga ka kaugemate maade käsitöömeistreid. Ulve meenutab, kuidas kord helistas talle üks naine Jaapanist. Ta avaldas soovi anda kaugel maal välja pitsiraamatut ja et see paremini sujuks, soovis ta tulla Ulve juurde seto pitsi õppima. Ulve suhtus asjasse alguses umbusuga. Jaapanlanna tuli aga kohale ja Ulve märkas kursustel tema näpuosavust.
Lugu ununes, kuniks Ulve ühel maikuuhommikul postkastis üht pakki märkas. Pruunis ümbrikus üllatas teda jaapanikeelne käsitööraamat. «Ma ei saa küll ühestki hieroglüüfist aru, kuid olin nii üllatunud, et sel hetkel ma enam ei teadnudki, kumb raamat oli minu jaoks olulisem – kas see postkasti potsatanu või mind samal ajal Eesti trükikojas oodanu,» muheleb naine.
Ka Ulve ise on algaja käsitöömeistrina maailmast inspiratsiooni otsinud ja jõudis aastate eest sedaviisi galiitsia pitsideni. See pani teda seto pitse heegeldama asudes unistama, et küll oleks tore, kui kunagi teataks ka Setomaad pitsi kaudu. «Tänaseks on see unistus täide läinud. Tänu jaapanlanna raamatule teatakse seda nüüd meie jaoks justkui maailma lõpus,» on käsitöömeister rahul.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?