Pillimees Indrek Hiibus meenutab omaaegseid kontserdireise Ukrainas: „Seal on kuum publik ja head toidud.“

„Minu ettekujutus Ukrainast põhineb tööst löökriistamängijana ansamblites Mobile, Vitamiin ja Apelsin, eeskätt 1980ndatest. Olen kontserdireisidega Ukraina risti-põiki läbi sõitnud.“

„Meeles on kahel pool maanteed silmapiirini ulatuvad fantastilised päevalille- ja viljapõllud, kuid eriti idapoolsed linnad olid üsna sarnased. Teise maailmasõja ajal pommitati need ju siledaks ja kiiruga ehitatud majad meenutasid paljuski karbiküla.

Ukraina publik oli üks mõnusamaid üldse. Eesti muusika järele oli seal suur nõudlus, erinevalt näiteks Lätist või Leedust. Iseäranis Donbassi kaevuritele üritati tihti head meelelahutust pakkuda. Publik tuli alates esimesest loost kohe kaasa. Sealne rahvas on väga külalislahke. Pean siiralt tunnistama, et varem ei suutnud ma ette kujutada ennast pekki näost sisse ajamas. Aga kui viina kõrvale lõigati kuulsat pipraga maitsestatud Ukraina pekki, polnud see sakusmendina sugugi paha.