Anne Velli meenutab ukrainlastest vanavanemaid: nad olid minust vaimustatud, kutsusid mind Annuškaks

„Minu isa Jan Pantelejevitš Pljadõhh oli ukrainlane, sõjaväelane, ohvitser. Ema elas Tallinnas Männiku teel ja kohe maja vastas asusid sõjaväekasarmud. Ema oli kaunis naine ja kuidagi nad isaga pärast sõda 1945. aastal tuttavaks saidki. Hakkasid kurameerima ja sündisin mina. Passi isa perenime ei pandud, sest nad polnud abielus. Nõnda olin passi järgi Anne Jani tütar Maisalu.

Kuna vanemleitnandist isal olid Harkivis sõjainvaliididest vanemad, nõudsid nad läbi sõjakomissariaadi ainsa perepoja kui toitja koju tagasi. Nii jäimegi emaga Eestisse maha.

Mu ema oli kange loomusega. Võisin olla vähem kui aastane, kui ema võttis minu ja kohvri, et sõita isa ning vanema-vanaisa juurde. Viimased olid minust eriti vaimustatud olnud, kutsunud mind Annuškaks. Kuna ema leidis, et tema ikkagi Ukrainasse jääda ei taha, öeldud talle, et võid ju kohe minna, aga armsa vnutška jätad siia. Seepeale pakkis ema öösel salaja asjad ja tulime koos Eestisse tagasi.