DEPRESSIOON LÄHENES VAIKSELT: käisin arsti juures muude muredega ega tulnud selle pealegi, et põhjuseks võiks olla vaimne tervis

Silja Paavle, 25. november 2020

Sügise teist poolt peetakse kõige ängistavamaks ajaks. Depressiooni olemusest ja põhjustest, miks see just pimedal ajal muret valmistab, räägib kogemusnõustaja Triin Sulumets.

Depressioon on püsiv seisund ja haiguse tekkeks on tarvis väga erinevate põhjuste koosmõju. Nendeks põhjusteks võivad olla näiteks pikaajaline stress või suhete purunemine, elukeskkond, kuid ka pärilikkus. Kõik need kutsuvad esile ajukeemia muutumise. Samamoodi mõjutab seda vähene päevavalgus sügistalvisel ajal – seepärast avaldub haigust väga palju just kaamosperioodil.
Püsiv meeleolu alanemine on Eestis väga levinud, arvatakse, et meil on umbes 70 000 inimest depressiooniga. Ja kuigi sel puhul tuleb kindlasti abi otsida, jõuab neist oma murega arsti juurde vaid kolmandik, ning seda liiga hilja. Samas on haigust lihtsam ravida, kui arsti juurde jõutakse varem.
Arsti juurde ei juleta aga minna, sest püsib mõistmatuse kartus. Või tuntakse häbi, aga seda ei tohiks juhtuda. Ravile pääsemist võivad edasi lükata ka pikad ravijärjekorrad ja siis tulekski abi otsida hoopis lehelt Peaasi.ee või kogemusnõustajatelt. Oluline on, et avaneks võimalus rääkida ja oma murega ei jäädaks üksi.

Märkamine on ülioluline
Arsti juurde tuleb minna siis, kui pidev meeleolulangus häirib igapäevaelu. Näiteks ei tunta enam rõõmu asjadest, mis seni meelehead on valmistanud. Või on raske teha igapäevaseid asju, mille tegemine varem kuigi keeruline polnud. Unehäired, liigsöömine või söögiisu kadumine viitavad samuti sellele, et midagi võib halvasti olla. Kindlasti on asi hull juba siis, kui tekib sõltuvus – ka kohvi liigtarvitamine on märk sõltuvusest. Või tekivad enese vigastamise mõtted või muututakse vägivaldseks teiste vastu. Siis ei tohi abi otsimisega hetkegi viivitada.
Oluline on märgata masendustunnet ka oma lähedastel. Kui sõbra või lähedase meeleolu langeb või ta ärritub näiliselt tühiste asjade peale, tuleb temaga sellest rääkida. Küsi, mis talle muret valmistab, julgusta teda endaga tegelema, jälgi, et igapäevased vajadused oleksid täidetud ning suuna teda abi otsima. Tunne, et keegi sind mõistab, on rusutuses olijale ülioluline.
Pea meeles, et eriti just hooajalise depressiooni ennetamiseks saad ka ise midagi ära teha. Kui adud, et just pimedal ajal muutub energiatase olematuks ja meeleolu langeb, on väga oluline järgida tervisliku toitumise põhimõtteid, olla füüsiliselt aktiivne ja võimalikult palju valgel ajal õues viibida.


Ühe depressiooni lugu
Triin Sulumets (36) läbis depressioonis olijate aitamiseks kogemusnõustaja koolituse, sest pidi ise selle raske haigusega rinda pistma.

«See tuli nii vaikselt, et alguses ei osanud midagi kahtlustada. Tagantjärele mõeldes saan aru haigusele viitavatest märkidest. Näiteks ei osanud enam rõõmu tunda asjadest või hakkasin vältima kohti, mis mulle varem meeldisid. Samuti ei maganud ma öösel piisavalt.
Tegelikult käisin aga arstide juures muude muredega ega tulnud selle pealegi, et põhjuseks võiks olla vaimne tervis. Olin väsinud ja mind kimbutasid seletamatud valud lihastes ja südames. Kui olin kümme korda teinud kardiogrammi ja mitmed arstid mind uurisid, pakkus üks põhjuseks depressiooni.
Ainuüksi diagnoosi saamine võttis umbes kolm aastat, koos raviga põdesin haigust kümme aastat. Diagnoosi saamise hetkeks oli mul välja kujunenud juba sügav depressioon.
Minu ravis olid olulisel kohal antidepressandid, samuti teraapia. Kergematel juhtudel piisab tõesti vaid nõustamisest ja enesega tegelemisest, kuid raskekujulise vormi korral endaga ise hakkama ei saa.

Väga õpetlik periood
Et mul puudus ka tugivõrgustik, sain väga palju tuge oma arstilt. Jah, sõbrad olid ka, aga nemad arvasid ikka, et peaksin end pigem selgeks magama ja mitte üleliia mõtlema.
Tervenemise juures oli kõige keerulisem rääkima õppimine. Tegin seda ikka, aga eelistasin üldist juttu ajada. Kõik, mis puudutas tundeid, pani mind vaikima. Aga rääkimine on päris hea depressiooniravi. Rääkida tuleb, nii oma pere kui ka tuttavatega, ülemuse või töökaaslastega. Nende puudumisel arsti või nõustajaga. On ju ka hulk internetinõustajaid, kui ei jaksa kuskile vastuvõtule minna. Samuti aitas mind tervenemise juures füüsiline töö.
Päris palju tuge sain hingamistehnikatest. Milline neist on kellegi jaoks parim, ei oskagi soovitada, kuid neid tasub otsida-katsetada – nii leiab igaüks endale parima rahunemistehnika.
Miks mul depressioon tekkis? Päris täpselt ju ei tea, aga ilmselt peitusid selle taga lapsepõlvetraumad. Küll aga oli kogu see periood väga õpetlik. Õppisin hindama oma vaimset tervist ja sain aru, kuidas selle eest hoolitseda. Õppisin, et tuleb leppida asjadega, mida muuta ei saa. Ja mida muuta saab, siis neid tulebki muuta. Loodan, et kogemusnõustajana saan samasse olukorda sattunuid aidata.»


Märka sümptomeid!
Meeleolu langus, elurõõmu, huvide, aktiivsuse ja energia vähenemine, väsimus.
Langeda võivad keskendumisvõime ja enesehinnang, tekkida väärtusetusetunne ja pessimistlik suhtumine tulevikku, samuti lootusetus ja isutus.
Kõige selgem depressioonile viitav märk on see, kui hommikuti ei jaksa enam voodist tõusta.


Kuidas ennetada?

  • Täiskasvanu peaks päevas end aktiivselt liigutama vähemalt 20 minutit, lastele on soovituslik tund aega.
  • Kuigi meie unevajadus on erinev, peetakse piisavaks uneajaks kaheksat tundi igal ööl.
  • Tasakaalustatud ja regulaarne toitumine on oluline alus vaimsele ja füüsilisele heaolule.
  • Hoidu nii narkootikumidest (sh kanep), alkoholist (toime tekitab meelemasendust) kui ka nikotiinist (suitsetajad kogevad sageli enam ärevust jt negatiivseid emotsioone).
  • Vähemalt 20 minutit värskes õhus viibimist päevas aitab kroonilist D-vitamiini puudujääki ennetada.
    Allikas: Peaasi.ee


Kuula vestlussaadet «Ühe depressiooni lugu: vaikselt hiilinud tõvega maadlemiseks kulus kümme aastat» Naistelehe taskuhäälingust «Mõttekoht». Leiad selle veebiaadressilt Naisteleht.ohtuleht.ee.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?