77aastane joogaõpetaja Holger Oidjärv: „Ikka mitu elu tuleb mul veel tagasi tulla.“

Verni Leivak, 25. november 2020

77aastane joogaõpetaja Holger Oidjärv usub veendunult, et joogast on abi saadud aastatuhandeid, saadakse nüüd ja kindlasti ka edaspidi.

Oli aasta 1963, kui Pärnust pärit Holger Moskvasse maamõõtmist õppima läks. «Mulle meeldis vahetu kontakt loodusega ja inimese püüd teha loodust paremaks,» põhjendab mees eriala valikut. Soovi maamõõtmist just Venemaa pealinnas õppida kannustas tagant ambitsioon tudeerida Eestist väljaspool.

Kuna instituudis õppis rahvusvaheline seltskond ja eriti arvukalt oli üliõpilasi Aasia maadest, tekkisid nende kaudu muudki kontaktid. Kindlasti suurendas huvi idamaiste tarkuste vastu suur Nikolai Roerichi taieste näitus, mida Holgeril õnnestus Ermitaaži vaatama sõita.

ON KOHTUNUD KÕIKSUSEGA: «Sa jõuad sinna,» kinnitab Holger. «Jooga põhitõdedes läheb kristlaste kümne käsuga täpselt kokku kaheksa. Järelikult on jooga väga vana õpetus, mis on inimkonnale veedade tarkuses kõrgema tsivilisatsiooni poolt antud. See pole siin välja mõeldud.» (Erki Pärnaku)

Peidus midagi enamat

Punkti i-tähele pani aga Moskva õpetajate majas näidatud film Kiievis peetud jooga meistriklassist. Siiani on Holgeri silme eest kaadrid pudelikilde täis lavast, kuhu üks paljas mees end selili heitis ja üle tema sõitis suur Kamazi veoauto. Pärast ülesõitu ajas mees end jalgele ja tema seljal polnud ainsatki verepiiska.

«See ajas ahvatluse nii suureks, et hakkasin jooga vastu sügavat huvi tundma,» tunnistab mees, kuigi selliseid ekstreemsusi ta ise korda saata ei soovinud.

Holger lausa neelas põrandaalust käsikirjalist kirjandust – ametlikult ju Nõukogude Liidus joogaga ei tegeldud. Eriraamatukogudest võis hea õnne korral siiski leida ka 1930ndatel üllitatud erialakirjanduse venekeelseid tõlkeid. «Kõik see lisas veendumust, et joogas on peidus midagi rohkemat,» sõnab ta.

Seitse aastat õpinguid

Eestis viis elu Holgeri kokku teadmamehe Gunnar Aarmaga, kes juba 1960ndate teisel poolel paastulaagreid korraldas.

«Ta andis mulle edaspidiseks minimaalseid vihjeid. Gunnari moto oli, et kui õpetaja on valmis tarkust jagama, peab ka õpilane selleks valmis olema,» sõnab ta. «Lihtsalt uudishimu ilmutamisele ta ei reageerinudki, ent kui küsisid tõsist asja, hakkas alles seda «vaatama».»

1980ndate lõpul ja 1990ndate algul leidsid taasiseseisvuvasse Eestisse tee Soome joogakoolitajad, kelle õpilaste seast sirgusid meie tänased parimad joogaõpetajad. Holger oli nende kümnete seas, kes seitse aastat kestnud kursused edukalt lõpetas.

Jooga teeb su ära

Kui uurida õpetajalt, mida see jooga siis ikkagi inimesega teeb, vastab ta pikalt mõtlemata, kuid muiates: «Ära teeb, heas mõttes. Esiteks paneb harrastajale justkui stopptule peale. Sa ei ole enam oma elus amokijooksja. See võtab ära suure tuhina pealiskaudselt soovilt olla kõikjal korraga. Jooga ütleb sulle, kes sa oled, milleks sa siia maailma tulid ja mis su eluülesanne on.» Holgeri sõnul võivad joogatundidest saadud teadmised valusadki olla, kuid nendeta poleks hilisematel enam mõtet.

Tõde võib valus olla

«Mul oli siis veel vaimsete asjade järele jooksmise aeg, kui läksin imearst Luule Viilma juurde vastuvõtule. Luule palus mul valge kitli selga tõmmata ja tema assistendiks hakata. Kui abivajaja uksest sisse astus ja oma murest rääkima hakkas, küsis Luule ka minu arvamust. Siis sai pikk tööpäev läbi ja mina seisin suurest väsimusest veel hädavaevu püsti. Korraga ütles Luule, et võimekus teisi aidata on mul olemas, aga olen väga loru ega viitsi endaga tööd teha. Valus tõde,» meenutab Holger ja hakkab naerma. Kuulnud, et mees tahab joogaga tegelda, öelnud Luule, et lasku aga käia.

Lõplik kinnitus, et Holger tõesti joogaõpetajaks sobib, tuli aga ühe Haapsalu kunstniku loodud guru Sathya Sai Baba pilti vaadates. Ta märkas, kuidas püha tuhk sellest maalist välja voolas. «Nägin materiaalselt, et selline asi on olemas,» kinnitab mees.

Läbis meditsiiniõe kursuse

Alustuseks tegi Holger oma keha korda − seda eeldatakse igalt joogaharrastajalt.

Temale kui Skorpioni tähemärgi esindajale tähendas see esmajoones seda, et tuleb õppida oma emotsioone ja pulbitsevat seksuaalsust valitsema, talitsema ja õigesse rütmi viima. Aga ka õppida õigesti hingama.

«Harjutuste tegemine lööb üsna kiiresti pildi selgeks,» tähendab ta, «ja siis on juba igaühe enda valik, kas tahad tervemaks, toimekamaks ja paremaks saada. Vastavalt sellele, millised olid sinu taotlused.»

Füüsilisi harjutusi sooritades sai selgeks, et Holgeri meditsiinilised teadmised pole küllaldased. Nii õppiski ta viis aastat refleksoloogiat ja läbis meditsiinikooli kursuse meditsiiniõe tasemel. «See oli väärt õpetus. Sellest tuli oskus ja mõistmine tegelda inimesega, kes on just arsti juures diagnoosi saanud, ning püüd selgitada, et tervise turgutamiseks on ka teisi, alternatiivseid võimalusi.»

Õnnestumine teisel aastal

Holgeri sõnul oleme jalgadega maaga seotud, ent pea kaudu võiks koguda kosmilist infot. Joogaga tegelejate üks eesmärk ongi ühenduse saamine kõiksusega.

Tema hinnangul soovib inimene elada nagu yuppie-jumal. See, kes ise otsustab, ise teeb, ise saab ja tahab.

«Ta ei pane tähele kõrgemat jumalikkust. Ja vaat selle poole peaks pürgima. Idamaades nimetatakse teda absoluudiks, meil aga jumalaks. Ei mõisteta, et kui oled isegi pühakojas koristajaks, siis rohkem ehk polegi vaja, et valgustatuks saada,» selgitab ta.

Soomes õppides oli Saarijärvi joogakeskuse vaikuse ruum koht, kus Holger lootose isteasendis ligi viiskümmend minutit istus. Sirutas siis jalgu ja läks Gunnar Aarmale oma mediteerimas käimisest raporteerima.

«Gunnar muigas seepeale. Ütles, et õige meditatsioon algab alles siis, kui oled tund aega vaikselt istunud, pole mõelnud sellele, et jalad valutavad või et peas üldse mingisugused mõtted on. Küsis, kas ma sain nii vaikselt olla. Alles teisel aastal õnnestus mul see tund aega rahulikult istuda, õigemini õppida rahulikult olema,» räägib ta.

ELUJÕUDU TÄIS: «Vanasti öeldi, et kui mehes enam õiget meest pole, võib ta naistesauna riidehoidjaks minna. Mina veel ei läheks.» (Erki Pärnaku)

Parim aeg mediteerimiseks

«Gunnaril oli veel üks nali. Küsis: noh, kuidas sul see hingamine edeneb? Ühe hingetõmbega tõmbad umbes 11 000 mõtet sisse, neid selekteerides leiad neli või siis mõtet ja siis ühe mõtte, millest hakkad positiivselt edasi mõtisklema. Mis sa selle peale kostad? Ilus ülesanne, kas pole?» muigab Holger taas. «Hea, kui seda protsessi algul keegi juhib. Siis saab kergemini raja peale. Minu parim aeg mediteerimiseks on öösel alates kella kolmest. Siis valin näiteks mõtte järgmise päeva tegevustest, mõne lahenduse leidmisest. Ja olen kindel, et mulle antakse põhjalikud juhised, kus ja mis. Sinnamaani välja, et võin Hiina meditsiini käsiraamatu täpsest kohast lahti võtta ja mulle öeldakse, et uuri seda ja mõtle, mida see sulle annab.»

Taassünd kui vigade parandus

Holgeri kinnitusel on mõtetega võimalik liikuda üheksas kümnendikus teadvusest, mida me muidu ei kasuta.

«Oma aju potentsiaalist kasutame ju vaid väga väikest osa,» selgitab ta. «Tänu joogale, usun ma, kasutan seda aga vaid mõnikümmend protsenti rohkem. Ega sellega ole mõtet keksida ega seda ekspluateerida, sest vastasel juhul hakkame kasutame ülivõimeid, milleks me hetkel valmis pole. Kas pole keha siis füüsiliselt valmis või kasutame nii tugevaid energiaid, millega võime kasu asemel kahju teha.»

Holger ütleb, et täiuslike teadmisteni on temalgi alles pikk tee käia.

«Ikka mitu elu tuleb veel tagasi tulla,» lausub mees muiates. «Gunnar Aarma ütles kunagi, et temal on vist taassündide arv täis ja temal tagasi pole vaja naasta. Mina seda enda kohta küll ei usu. Olen siin ilmas nii palju vigureid teinud, mis päevavalgust ehk ei kannatagi. Ilmselt tuleb tulla vigade parandust tegema.»

TREENINGUL: «Igal asjal on tõus ja mõõn. Joogatreeningutega oli mõõn umbes kümme aastat tagasi, kui tekkis erakordselt palju jooga alajaotusi, n-ö tantra- ja mantrajoogasid. USAs loetakse isegi üle 4000 jooga alajaotuse.» (Erki Pärnaku)

Surmahirmust üle

«Surma ei tasu karta. Meie praegune elu on ju vaid üks väike vaatus etendusest,» lausub Holger mõnusalt muheldes.

«Kui meditatsioonis edasi kulgeda, hakkab inimene selleks mingil hetkel valmis olema. Talle näidatakse, mida ta eelmises elus tegi ja kus ta oli. Ja kui eelmises elus tehtust läks enam kui pool miinuse poolele, kui ei andnud teistele andeks, siis need, kellele liiga tegid, on nüüd taas sinu ümber. Sa märkad neid,» selgitab mees. Vaid rollid on vahetunud – kui sulle tehti eelmises elus liiga ja keegi oli sinust tugevam, siis nüüd vajab ta sinu abi ja on sinu otsustada, kas annad talle seda või mitte. Elu siin on Holgeri kinnitusel vaid üks etapp ja kättemaksust mõeldes või suutmatuse tõttu andeks anda pole sul kõrgemale taassünni tasemele asja. «Surmahirm läheb suurel määral üle ka siis, kui usuga on asjad korras.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?