Vau! Eesti suurimas erakollektsioonaias kasvab ligi 7000 erilist taime

Silja Paavle , 22. juuli 2020

«Miks mul seda kõike küll vaja on?» pärib endalt vahel Lepiku-Mardi talu perenaine Viivi Lepik, kui uue taimelaadungiga koju jõuab. Aastatega on nii tekkinud Eesti suurim erakollektsioonaed ligi 7000 taimega.

Üks asi on taimi koju tuua, kuid see tähendab ka vajadust need kõik maha istutada. Ja kedagi teist Viivi (52) oma peenarde juurde naljalt ei lase, isegi rohima mitte. Naine naerab vahel, et kui peaks abilise otsima, siis miinimumnõue kandidaadile on botaanikudiplomi olemasolu. Ent lisaks läheb siiski tarvis julgust, sest hiljaaegu utsitas Viivi teda külastanud Tartu botaanikaaia töötajaid peenraid rohima, kuid nood ei julgenud.

KIRGLIK KOLLEKTSIONÄÄR: See Paldiski nime kandev vaher leiti juhuslikult. Ilmselt kiirguse üledoosi tõttu eriliste lehtedega puu on nüüdseks aiapidajate seas hinnatud ka mujal maailmas. (Silja Paavle)

Pere aitab
Viivi on Eestis ilmselt üks väheseid, kes võib tänu suurele ja mitmekülgsele kollektsioonile Tartu botaanikaaias labidaga ringi jalutada ning taimevahetuse korras mõne sealt endale küsida.
Siiski ei tule naine 3,2hektarilise aiaga päris ise toime ja suur abi on perest. Viivi naerab muidugi, et tasapisi on tekkinud tunne, et maad hakkab väheks jääma.
Sest ideede generaatori ja planeerijana on tal omajagu teostamist väärt ideid. Toeks on poeg Priit tehnika hooldamisel ja muru niitmisel, abikaasa Ain varustab tarvilike materjalidega ning hooldab ka nelja aasta eest rajama hakatud dendropargi osa.
Viivi muheleb, et tema taimehullus pole peres ainus – abikaasa kirg on vanad masinad ja neid ta siis, teinekord isegi salaja, kokku ostab. Poeg putitab elule siis needki.

undefined (Silja Paavle)
KAUGED KÜLALISED: Viivit köidavad kaugetest maadest pärit taimed, mille kasvama saamine siin võib olla tõsine väljakutse. Tiibeti jänesekäpp ja birma virvekäpp jõudsid kohale Tiibetist. (Silja Paavle)

Numbreid ei loe
Pärnumaal asuv aed hakkas kasvama 2000. aastal, mil linnakorterist Aini lapsepõlvekodusse Lepiku-Mardile koliti. Kollektsioonaia rajamist praegusel kujul alustas Viivi seitse aastat hiljem ja sellest ajast saati see järjest suurenes. Kui palju taimi täpselt Lepiku-Mardil sirgub, Viivi öelda ei oska. Igal talvel lähevad mõned välja ja uusi tuleb pidevalt juurde. Aga erinevatest liikidest on ülevaade olemas ja nimekiri kõigile tutvumiseks väljas talu koduleheküljel.
Samas nendib Viivi, et ega ta neid numbreid ise ei loe. Tema tähelepanu on pälvinud veel mitmed ihaldusväärsed taimed. Ja paradoksaalselt kipub olema nii, nagu kollektsionääridel ikka, et mida raskemini kättesaadav taim, seda suurem on kihk seda omandada.
Uudistamist leiab talus omajagu ja huvi taimede vastu on suur. Isegi nii suur, et neid võõrustades ei jagu naisel aega aias toimetada nii palju, kui vähegi tahaks. Üsna suurel maa-alal laiutavas aias ringikäimine võtab samuti aega, tunnikesest jääb kindlasti väheks. «Kui kolm korda päevas külalistele seda näitad, oled viimaks täitsa väsinud,» tunnistab naine ja lisab, et päevad kipuvad ka lühikesevõitu olema.

Töötab meditsiiniõena
Seejuures pole aiapidamine Viivi põhitegevusala. Naine töötab hoopis Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas õena. Aga et huvi taimede vastu on nii suur, õppis ta mõne aasta eest lisaks ka maastikuehitust Räpina aianduskoolis. Muide, lõputööna valmis osale tema aiast aiakujundusprojekt ja selle järgi Viivi aeda ka rajab.
Et täiskohaga tööl käies oleks aia eest hoolitsemine ja külaliste võõrustamine suveperioodil üsna keerukas, on hinnatud meditsiinitöötajal kokkulepe, et suvel töötab ta osakoormusega.
Samas on ka kollektsioonaia pidamine ja selle tutvustamine töö, mis võiks end ära tasuda. Üks viis seda teha on müüa aias kasvavaid taimi. Lisaks otsustas Viivi, et kuna külaliste võõrustamine võtab nii palju aega, tuleb sellegi eest tasu küsida.

MAAILMA SUURIM: Schuberti laugu õisiku läbimõõt on üle 40 cm.  (Silja Paavle)

Eriline rabapeenar
Talu üks ehteid on krundil kõrguv mõnesaja aasta vanune harilik tamm, mille võra läbimõõt on üle 30 meetri ning tüve ümbermõõt rinna kõrguselt 410 sentimeetrit. Tammesid on umbes tuhande eri liigiga dendropargi osas teisigi. Viivi sõnul on väga põnev Põhja-Ameerikast pärit korgitamm, mille omanäolist tüve on kõige parem imetleda talveperioodil.
Dendropargist leiab aiapidajate perekonnanimest tulenevalt ohtralt leppasid, kuid mitmete haruldasemate üksikute puude kõrval ka okaspuid ja pihlakaid. «Kõige kallima, hiina pihlaka, sõid jänesed sel talvel ära. Seda on väga keeruline asendada,» räägib naine. Metsloomadest, näiteks aias jalutavatest ja aeg-ajalt mõne taimega maiustavatest kitsedest ei saa paraku üle ega ümber. Mullu tuiskas läbi Lepiku-Mardi kollektsioonaia ka kümnepealine veisekari.
Üks põnevamaid peenraid on aiandusmaailmas üha rohkem populaarsust koguv soo- ja rabaaed, mille rajamist alustati paari aasta eest. Sinna plaanib Viivi lisaks teada-tuntud rabataimedele koguda kõikvõimalikke rodode väikesekasvulisi liike ja vorme ning näiteks ka putuktoidulisi taimi. Selle aia hooldamine on aga omakorda töömahukas, sest vajaliku niiskustaseme säilitamiseks tuleb seda korrapäraselt kasta.

undefined (Silja Paavle)

Püsikud köidavad
Oma aias on Viivi keskendunud peamiselt püsikutele, sest nende hooldamisele kulub vähem aega. Targalt istutades kasvavad need ju tihedaks ja lopsakaks ning sestap hiljem kulub rohimisele oluliselt vähem aega. Pealegi on talvel püsikud peaaegu hooldusvabad.
Lisaks on hea neid omavahel kombineerida, sest püsikutemaailmas ikka midagi õitseb või lisavad nende värvilised lehed kõrvalolevatele taimedele põnevaid nüansse. Püsikute eelis on ka nende väga lai maailm – seal on väga erilisi ja mikroskoopilisi taimi, mida peab vaatama maas käputades või luubiga uurides. Hiigelpüsikud võivad suvega aga kasvada üle kolme meetri.
Viivi ühed lemmikud on ka lühterpriimulad. Nii kollakates, roosades kui ka punakates toonides õilmitsevad taimed kasvatavad õisi korrustena ja õitsevad väga pikalt – soodsatel oludel isegi kuni kaks kuud jutti.
Eriliselt köidavad Viivit aga Kaug-Idast, Jaapanist ja Uus-Meremaalt, kuid ka Alpidest pärit taimed. Loomulikus kasvukeskkonnas palju soodsamates tingimustes kasvavate taimede kohandamine siinse kliimaga on paras väljakutse. Enamasti roheliste näppudega Viivil see õnnestub ja tänu sellele saab Lepiku-Mardi aias imetleda mitmeid eksootilisi iludusi.

Lepiku-Mardi talu kuulub ka Aiapärlite võrgustikku, mille kohta saab lähemalt lugeda siin.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?