KUNINGAKOJAD | Suurvürst Konstantinist sai keiser vastu tema tahtmist
Romanovite dünastia järeltulijana kuulutati suurvürst Konstantin Pavlovitš Venemaa keisriks ja oli juriidiliselt mõned nädalad isegi võimul. Tegelikult ei valitsenud ta ühtegi päeva.
Konstantin sündis 1779. aastal. Tema isa oli keiser Paul I ja vanaema Katariina II. Väidetavalt andiski poisile nime võimas Katariina Suur, kelle tulevikuväljavaates pidi pojapojast saama taastatud Bütsantsi keiser. Noore suurvürsti õpetajaks sai Saaremaal sündinud Vene diplomaat Karl Magnus Osten-Sacken, kes haris väikest Kostjat enam kui kümne aasta jooksul. Poiss ei tahtnud kuidagi raamatuid lugeda ja põhjendas huvipuudust õpetajale väga ninakalt: «Ma ei taha lugeda seepärast, sest näen, kuidas te pidevalt lugedes päev-päevalt lollimaks muutute.»Kui noormees sai 20, annetas isa talle tsesareevitši (kroonprintsi) tiitli. Samal, 1799. aastal võttis Konstantin juba edukalt osa kindral Aleksandr Suvorovi juhitud sõjakäikudest Euroopasse.
Romanovite dünastia järeltulijana kuulutati suurvürst Konstantin Pavlovitš Venemaa keisriks ja oli juriidiliselt mõned nädalad isegi võimul. Tegelikult ei valitsenud ta ühtegi päeva.
Konstantin sündis 1779. aastal. Tema isa oli keiser Paul I ja vanaema Katariina II. Väidetavalt andiski poisile nime võimas Katariina Suur, kelle tulevikuväljavaates pidi pojapojast saama taastatud Bütsantsi keiser. Noore suurvürsti õpetajaks sai Saaremaal sündinud Vene diplomaat Karl Magnus Osten-Sacken, kes haris väikest Kostjat enam kui kümne aasta jooksul. Poiss ei tahtnud kuidagi raamatuid lugeda ja põhjendas huvipuudust õpetajale väga ninakalt: «Ma ei taha lugeda seepärast, sest näen, kuidas te pidevalt lugedes päev-päevalt lollimaks muutute.»Kui noormees sai 20, annetas isa talle tsesareevitši (kroonprintsi) tiitli. Samal, 1799. aastal võttis Konstantin juba edukalt osa kindral Aleksandr Suvorovi juhitud sõjakäikudest Euroopasse.