MAAILMA PARIMAD KOMMID! Kohalik šokolaadimeister viis Eesti maailmakaardile

Helle Rudi , 27. detsember 2019

«Ühe raksuga ei tule midagi. Ikka katsetada on vaja,» ütleb Chocolala tootmisjuht Inessa-Agnetha Malk, kelle käe all valmivad maailma ühed paremad šokolaadikommid.

Meie väike riik läks lõppeval aastal tänu Inessale (26) ajalukku. Kui kokad võtavad omavahel mõõtu võistlusel Bocuse d’Or, siis šokolaadi­meistritel on selleks Chocolate Awards.
Varem noppisid eestlased auhindu kategoorias, kus osaleti koos teiste Ida-Euroopa riikidega. Ent sel korral pärjati kaks Inessa mõttesähvatusena sündinud maiust pronksi ja hõbedaga ülemaailmses kategoorias. Šokolaadikonkursi finaalvõistlusel Guatemalas hindas žürii palsami­äädikaga trühvli tumeda šokolaadi trühvlite klassis hõbemedali vääriliseks. Šokolaadikreemide ja kommitäidiste kategoorias sai sidruni-, mee- ja rosmariinikaramelliga tumeda šokolaadi trühvel pronksi. «Miks ei peaks palsamiäädikat kommi sisse panema? See on ju kohati magus, kui seda tomati või mozzarella peale niristada,» õpetab Inessa meeli avatuna hoidma.

LÕPUTU LOOMING: Inessa sõnul ei pea šokolaadivabrikus töötades magusat armastama, kuid magusasõber peaks küll olema. «Muidu on keeruline midagi uut välja mõelda.» Temal said sel moel kokku soola- ja sidrunikaramell. Maitses päris hästi. (Martin Ahven)


Magusad unenäod
Tragi naise päevad ei alga sugugi sellega, et tööle tulles peab ta esmalt hommikusöögiks erinevaid maitseid koos šokolaadiga proovima hakkama. Ehkki tootmisjuhi ametinimetus võib peen tunduda, teeb Inessa tegelikult šokolaadimeistri tööd. «Valmistan käsitöökomme ja -tahvleid. Vajadusel lähen kellelegi appi, vajadusel tellin toorainet,» vuristab ta kiirelt tööülesandeid ette.
Arusaadavalt valitseb pühade ajal šokolaadipoes kibekiire aeg, sest eestlane armastab magusat süüa ja kinkida. See tähendab, et meistrid näevad uneski šokolaadi, kuid see pole üldse halb. Hoia ainult märkmikku ja pliiatsit voodi kõrval. «Uued ideed tulevadki mõnikord just öösel. Pean need kohe üles kirjutama, sest hiljem ei meenu enam midagi.» Meister tunnistab, et kõige magusamad ongi just need hetked enne uinumist, mil päevased toimingud veel korraks silme eest läbi käivad.


Šokolaad rohutirtsudega?
Väiksema töökoja eelis võrreldes suurtootmisega on Inessa hinnangul see, et kui keegi tahab midagi katsetada, saab ta seda kohe teha. Naine toob näite, et alles hiljuti valmistas kolleeg oma perele jõuludeks sinihallitusjuustuga tumeda šokolaadi. «Eks see võib natuke šokeerida, aga maitsed ongi erinevad. Võib-olla hakkame seda kunagi müümagi,» naerab tootmisjuht, et ei oska kunagi järgmiseid trende ennustada.
Nii käivadki praegu katsetused näiteks proteiinipulbriga, sest see on toiduainetööstuses kuum suund. «Et oleks olemas seesugune käsitööšokolaad, mida saaks pärast trenni süüa,» viskab Inessa nalja. Kes soovib, võib endale krõbistamiseks tellida ka tulevikutoiduks peetavate rohutirtsudega maiustusi. Tõsi, seesuguseid veel igapäevaselt letile ei laota.

undefined (Martin Ahven)
ŠOKOLAADIKUNST: Need on kõige keerulisemad tooted. (Martin Ahven)


Lihtsuse võlu
Hariduselt on Inessa pagar-kondiiter. Chocolala meeskonnaga liitus naine päris ettevõtte alguses, kui koolis tööpakkumisest kuulis. «Pagariõpet oli koolis kaks aastat ja kondiitrit kõigest üks, aga pagaripraktika ajal smugeldasin ennast ikka rohkem kookide poole,» räägib ta.
Kooliajast on naisel ka esimene kogemus võistluselt. Aasta Pagari mõõduvõtul tegi ta koos koolivend Andro Kivikuga ära teiste hulgas näiteks Reval Kondiitrile, Pagaripoistele ja Europagarile.
«Lihtsad maitsed töötavad,» meenutab Inessa. Nimelt oli tookord üks mitmest võistlustööst vutimuna-kilupirukas. «Viskasime veel omakeskis nalja, et asja sellest võistlusest ei saa, teeks parem elektrikatkestuse,» muigab naine. Läks teisiti ja ta võttis värisevate kätega esikoha eest vastu diplomi.


Tordiprits ei tolmu
«Ma ei teadnud ju siia tulles, kas see töö üldse mulle meeldib,» läheb Inessa veel korraks algusse tagasi. Eks riski suurendas seegi, et tegemist oli äsja alustanud ettevõttega. Varem advokaadina töötanud Kristi Lehtis hakkas Chocolala nime alt käsitöökomme tegema esmalt oma koduköögis. Kuid plaan laieneda oli kindel ja nii Inessa mängu tuligi.
Kui agusihvkalikult kõik ausalt üles tunnistada, tegi meister esimesel aastal mõnikord isegi meelega praaki, et saaks toodet mekutada. «See polnud massiline, aga neid olukordi juhtus, kus näpp «kogemata» vastu läks. Siin võtavad kõik esimesel poolaastal kaalus juurde,» naerab naine.
Kuigi varsti on Inessa juba kuus aastat üksnes šokolaadile keskendunud, pole ta tordipritsi unustanud. Sõbrad ja tuttavad lihtsalt ei lase, sest kelle käest ikka pidupäevaks magusamaid palu tellida. «Kui võõras palub midagi ilusat, ei oska ma midagi teha. Minu ilus ei pruugi nende silmis ilus olla. Kui sõber palub, on mul aimdus, mis võiks meeldida,» naudib ta just katsetamist.

undefined (Martin Ahven)
HÕBE JA PRONKS: Chocolate Awardsil kõrge kohaga pärjatud ja Eestile tunnustust toonud maiustused. (Martin Ahven)


Ole magusasõber
Praegu on lõhn ja maiustused Inessa jaoks muutunud nii tavaliseks, et ise ta neid enam ei märkagi. «Tööl ma seda ei tunne, aga hiljuti Itaalias koolitusel käies nägin voolavat šokolaadiseina. See lõi küll korraks hinge kinni,» ei ole naise haistmismeel päris tuimaks muutunud.
Inessa sõnul ei pea šokolaadivabrikus töötades magusat armastama, kuid magusasõber peaks küll olema. Muidu on keeruline midagi uut välja mõelda. Ka ei tähenda oskus peenemaitselisi trühvleid leiutada seda, et autor ei oskaks nii-öelda laiatarbekaubast lugu pidada. Nii sööbki Inessa hea meelega ka Kalevi ja Fazeri šokolaade, lapsepõlves oli tema suurim lemmik aga hoopis Kinderi piimašokolaad.


Unistada ju võib
Pärast tähtsatel võistlustel hõbeda ja pronksi saamist ei jää väike meeskond loorberitele puhkama. Järgmine eesmärk on ei rohkem ega vähem kui kuld.
Inessa tunnistab, et tal pole aimugi, kes kuulub nende võistluste žüriisse. «Pakun, et kokad ja ehk mõni ajakirjanik isegi,» arutleb ta. Üks aga on kindel –
õnn mängib sellistel võistlustel väga suurt rolli, sest maitsed on erinevad ja ainuüksi sel aastal osales üle 3500 toote.
Ent Inessa unistab veel ühest võistlusest. Kord, alles algaja šokolaadimeistrina, käis naine Prantsusmaal ühel šokolaadimessil, kus võisteldi šokolaadist skulptuuride tegemises. See mõõduvõtt – World Chocolate Masters – tundub Inessale tohutult põnev. See on võistlus, kus ei hinnata niivõrd šokolaadi maitset, kuivõrd seda, mida meistrid sellest teha suudavad. Seal on šokolaad justkui savi, millest mõnikord ligi pooleteisemeetriseid skulptuure tehakse.
«Tipptasemel šokolaadimaailma võib võrrelda ratsutamisega ehk see on ­kohutavalt kallis ala. Ja sinna jala ukse vahele saamine ei ole kindlasti kergete killast väljakutse. Selleks võistluseks vajan ma vähemalt viieliikmelist võistkonda,» viitab ta tootmisruumides tegutsevatele tragidele meistritele, kes ilmselt ei teagi veel, mis tulevik neile tuua võib.

Roheline jäätisekokteil

  • 5 cm pikkune kurk
  • 5 mündilehte
  • 1,5 sl laimimahla
  • 1 kuubik külmutatud spinatit
  • 4 tk jääd
  • 1 dl piima
  • 2 palli vanillijäätist
  • 0,75 dl valge šokolaadi nööpe + 0,25 dl piima
  • kaunistuseks kurki ja mündilehti

Sulata šokolaad koos piimaga. Lase natuke jahtuda. Pane kannmikserisse kurk, laimimahl, mündilehed, spinat, jää ja piim. Tee ühtlane segu. Viimasena lisa sulatatud ja jahtunud šokolaadi-piimasegu ning jäätis. Mikserda veel ja serveeri kohe.
Retsepti autor on Inessa kolleeg Liisi Pogosjan.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?