Eestlanna saadeti endalegi ootamatult Indoneesiast välja: „Mind kutsuti korraga nii guruks kui ka prostituudiks.“

„Nooremana kahtlesin endas päris palju ja uskusin, et kirjanikuks saamiseks on vaja olla väga andekas. Arvasin, et minu andest piisab ehk arvustuste kirjutamiseks,“ naeratab Anete Kruusmägi, kelle sulest ilmus äsja lausa kaks raamatut.

Anete (38) tunnistab, et tema esimesse, romaanivõistlusel ära märgitud teosesse „Viimane päikesetõus“ jõudsid nii mõnedki päriselt juhtunud sündmused ja tegelasteks on Indoneesias kohatud inimesed. Siiski ei samasta ta end peategelasega. „Peategelases sulab mu enda kogemus kokku ühe mu sealse sõbranna juhtumistega,“ selgitab ta.

Autori sõnul räägib lugu Eestist pärit, kuid Indoneesia taustaga Sarast, kes läheb sealsesse ülikooli. Pigem introvertsel neiul on raske sõpru leida ning aru saada, kes ta on, asja teeb veel hullemaks kultuuriliselt väga erinev keskkond. Troopilised taimed, heitgaasidest saastunud õhk, õhutemperatuur, mis ei lange kunagi alla 30 kraadi, ja indoneeslaste veidrad kombed muudavad tema esimese semestri kõrgkoolis peaaegu õudusunenäoks.