AJAKIRJA NAISTELEHT 55+ KAANELUGU | Eva Luigase aed ootab kujundamist: „Istutasin „Maahommikut“ tehes iga kahe nädala tagant midagi, mis sinna tihti ei sobinudki.“

Aiatark Eva Luigas on osanud isegi kõige põuarikkamatel aegadel head konditsiooni hoida. „Ma valmistun kogu aeg iseseisvaks eluks ja mõtlen, mida võiksin veel teha,“ sõnab naine, kelles on särtsu sama palju kui tema punaleekivates juustes.

Eva Pelgulinna kodu aknalauad juba rohetavad, valguse poole sirutuvad taimebeebid kuulutavad: kevad pole enam kaugel! Kakumäe suvekodus tärkab peenras esimeste hulgas harilik kõrvenõges, millest valmib taimedele väekas tõmmis.

„Käisin ükspäev aiapoes ja hoidsin käsi küünarnukkideni taskus. Ma ei võtnud neid sealt välja, tänu sellele suutsin mitte osta,“ lausub Eva. Ta on nagu teised aiapidajad – kui esimesed päikesekiired maad kuldavad, hakkavad käed sügelema. Palun väga! Eva tõstab lauale kuus kastikest. „Kõik on seemneid täis. Milleks end piirata? See on ka nagu mäng. Krõbistan pakke ja mõtlen, mis sellel, aga ka järgmisel aastal maha panen,“ tähendab ta asjalikult. Eva peenrad on värvilised nagu džunglis. Seal peavad kasvama Faasseni naistenõgesed, Argentiina raudürdid, ilulaugud ja lillherned. Köögiviljadest lattuba, harilik aeduba, kurgid, värvilised lehtsalatid, petersell, sibul ja kõrgekasvulised tomatid. A ja O on küüslauk ning suvikõrvitsad. Kogu lugu? Eva naeratab. „Olen maha rahunenud, ei kasvata enam kõike. Ainult seda, mille ära söön.“ Teda paelub rohepööre ja pahandab raiskamine.