Mihkel Kärmas: „Mu käest on küsitud, et oled ju ainult kolmapäeviti telekas, mida sa muidu teed?“

Värvikad elukunstnikud, jahmatavad avastused ja pöörased lood elust enesest on need, mille pealtnägijateks on eestlased olnud juba üle 20 aasta. Mihkel Kärmas võrdleb oma tööd tippspordiga ja on elu parimas vormis.

„Üheksakümnendate keskpaigas loodi kunagi üks ajakirjanduslik-meelelahutuslik teleprojekt nimega „Õhtune ekspress“. See oli saade, kus olid ühendatud Eesti Ekspressi ajakirjanikud ja teletöötajad. Ühel hetkel vaadati, et näe, seal toimetuse nurgas istub üks poiss, ja öeldi, et tule, proovi ka,“ meenutab Mihkel (48) oma telesse sattumise lugu. Mõni aasta hiljem kutsus Vahur Kersna teda vedama saadet, millest on nüüdseks saanud teleajakirjanduse lipulaev – „Pealtnägija“.

Mihkli sõnul oli Vahur Kersna ajal saade märksa mängulisem ja paljusid tempe, mida tol ajal tehti, tänasel päeval enam teha ei kannataks. Näiteks oleks täiesti mõeldamatu teha saadet Eesti Vabariigi aastapäeval presidendi ja külaliste kätlemisest, kus televaataja küll näeb inimesi punasel vaibal tulemas ja minemas, kuid ei kuule, millest omavahel räägitakse. „Vahur aga võttis klipi ette, appi tuli ka Egon Nuter, ja nad parodeerisid, millest kätlejad võiksid rääkida. See oli lihtsalt ebamaiselt naljakas.“