KUIDAS PÜSIDA TERVE? 13 olulist küsimust koroonaviiruse kohta

Liis Ilves, 2. detsember 2020

Koroonaviiruse kiire levik, maskikandmise kohustus ja üha karmimad riiklikud piirangud tekitavad hulgaliselt küsimusi. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane aitab osale neist leida vastused.

1. Millised on viimased andmed koroonaviiruse eluspüsimise kohta pindadel?
See sõltub suuresti pinnamaterjalist, kuid viirus hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel. Soodsatel tingimustel säilib viirus ligikaudu 4–5 päeva näiteks plastil, puidul, klaasil ja paberil, roostevabal terasel ligikaudu 48 tundi.

2. Kas lemmikloomad nakatuvad koroonaviirusega ja võivad haiguse mulle edasi kanda?
CDC (rahvusvaheline haiguste kontrolli ja tõrje keskus) andmetel on koduloomade nakatumine võimalik, kuid neid juhte on väga vähe. Praegu pole teada juhtumeid, kus kassid või koerad oleksid nakatanud inimest Covid-19ga.

3. Kui pikaks ajaks annab koroona läbipõdemine immuunsuse?
Praegu on teaduslikud andmed selle kohta puudulikud, ja neid on vähe. Osa Euroopa riikide kohaselt on aeg esimese ja teise haigestumise vahel kaks-kolm kuud. Samuti on täheldatud osa kordusnakatumise juhtude korral, et sümptomite kulg on raskem. Seega nõuab see teema veel edasisi uuringuid ja kindlalt ei saa ajalist määratlust veel paika panna.

4. Kuuldavasti plaanitakse inimesi testima hakata süljetestiga. Miks uut testimisviisi vaja on?
Süljetesti puhul on tegemist vähem invasiivse protseduuriga ja seda saaks kasutada lastel ning neil, kellele on ninaneelu kaape võtmine vastunäidustatud.
Süljetest on praegu Eestis valideerimisel ja kui leitakse, et see annab ninaneelu kaapega sarnaselt võimalikult täpse vastuse, kaalutakse selle kasutusele võtmist. Lisaks on arutusel ka muud testimise meetodid, mis pakuvad alternatiivi ninaneelu kaape võtmisele.

5. Kuidas mask meid kaitseb?
Maskiga ei kaitse sa mitte ennast, vaid teisi – maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus kaaskodanikeni. Maski peaksid kandma kõik, sest kunagi ei tea, kas oled nakatunud või mitte. Ainus erand on kuni 12aastased lapsed ja need, kellel ei võimalda maski kanda meditsiinilised näidustused.

Maski pole mõtet kanda õues ega kodus, välja arvatud juhul, kui mõni pereliige on haige. Sellisel juhul on soovitatav kasutada FFP3 kaitseefektiivsusega respiraatoreid.

6. Siseruumides ja ühistranspordis tuleb kanda maski. Kui näiteks lennukis või seminaril pakutakse süüa-juua, tuleb see eest ära võtta. Kuidas seda turvaliselt teha? Kas korduskasutatava maski võib hiljem uuesti ette panna?
Kui asud sööma või jooma, väldi maski eemaldamisel kindlasti selle lõua alla lükkamist või muul moel esikülje puutumist – sellisel juhul võivad viiruseosakesed kanduda kätele ja sealt edasi näole. Maski eemaldades pese või desinfitseeri esmalt käed. Järgmisena võta kinni maskisangadest ja eemalda mask, väldi samal ajal esiosa puudutamist. Kasutatud mask aseta pealt suletavasse plastkotti ja kasuta hiljem uuesti juhul, kui see pole määrdunud ega niiske. Kui oled maski eemaldanud, pese või desinfitseeri kindlasti käed. Kui oled maski korra lõua peale tõmmanud, seda käega kohendanud või katsunud, tuleb mask välja vahetada.

(Pixabay)

7. Kuidas maski õigesti kanda?
Enne maski kätte võtmist pese või desinfitseeri käed. Jälgi, et mask oleks korralikult näo ees – nina ja suu peavad olema kaetud ja servad maksimaalselt kinni. Hoidu kätega maski ja nägu katsumast. Kui mask on niiske, vaheta see uue vastu (umbes iga kahe-kolme tunni järel). Ühekordne mask viska kohe ära, taaskasutatav mask pane võimalusel kohe pessu. Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust tolmnakkusena ja on seega ohtlik ruumis viibijatele.

Korduskasutatavad riidemaske pese vähemalt 60kraadises kuumas vees. Maski materjal peab sellel temperatuuril pesu taluma või olema kõrgel temperatuuril triigitav.

8. Palju on räägitud, et astmaatikud ei saa maski kanda. Kuidas astmaatik ennast siis kaitsma peaks?
Tõepoolest astmaatikutele maski kandmise kohustus ei laiene, kuid siiski soovitame võimalusel nina ja suu katta. Seda ainult sellisel juhul, kui see terviseprobleeme ei tekita. Igaüks peaks käituma vastavalt oma tervislikule seisundile ja enesetundele.

Kaitsta saab end nii: väldi rahvarohkeid kohti, järgi 2 + 2 reeglit, hoia distantsi teistega, pese regulaarselt käsi ning ära katsu pesemata kätega nina, silmi ega suud.

9. Millised on koroonaviiruse kõige levinumad sümptomid?
Koroonaviirusega nakatunutel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, haistmis- ja maitsemeelte kadu, ninakinnisus, nohu, köha, väsimus, pea-, lihase- ja kurguvalu. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkerevalud, häired kõnes ja liigutustes.
Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski – igal koroonaviirusesse nakatunul võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja ennast tuntakse täiesti tervena.

10. Kas haigussümptomite puudumisel ollakse nakkusohtlikud?
On tuvastatud, et eksisteerib inimesi, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja teistele nakkusohtlikud, aga kellel pole ühtegi sümptomit ja nad tunnevad end täiesti tervena. Seetõttu tuleb ettevaatlik olla kõigil, sest igaüks võib olla endale teadmata nakatunud ja viirust edasi anda. Pese tihti ja korralikult käsi, kanna maski ning hoia distantsi. Palaviku, köha, hingamisraskuste või kurguvalu korral otsi varakult abi ja helista perearstile.

11. Kas peaksin praegusel ajal võimalusel vältima arsti juures käimist?
Arsti juurde võib minna, kui selleks tekib tõsine vajadus. Kindlasti ei tohiks arsti juurde minna, kui esinevad haigussümptomid (nohu, köha, palavik, väsimus ja nõrkustunne, ninakinnisus, pea-, kurgu- ja lihasevalu, maitsemeelte kadu ja/või haistmismeelte kadu).

12. Mida tohib teha lähikontaktse hoiatuse saanud inimene?
Üldse ei tohi kodust väljas käia haiged. Eneseisolatsioonis olevad lähikontaktsed või riskiriigist reisilt tulnud peavad samuti ettenähtud aja kodus viibima, tervist jälgima ning välja tohib minna ainult tungival vajadusel. Mida vähem ringi liigutakse ja üksteisega kokku puututakse, seda väiksem on nakkusoht ja seda kiiremini saavad piirangud lõppeda.

13. Kuidas tean, et telefonis olev Hoia äpp töötab – kuidas saan teada, et olen kokku puutunud haigega?
Mobiilirakendus teavitab, kui oled olnud lähikontaktis (vähem kui 2 m vähemalt 15 minutit) koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad rakenduse kaudu anonüümselt teavitada teisi enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode. Seega sinu telefon laadib regulaarselt alla nakatunute anonüümsed koodid ja kontrollib, kas oled olnud mõne nakatunuga lähikontaktis. Kui lähikontakt tuvastatakse, saadab rakendus sulle teavituse. Vaata lähemalt veebilehelt Hoia.me.

Hoia äpp (Robin Roots)

Kuidas on praegusel ajal korraldatud veredoonorlus?

Verekeskusesse tulemist kartma ei pea, sest risk siin viirusega nakatuda on väga minimaalne. Jälgitakse riiklikku olukorda ja kõiki terviseameti kehtestatud ohutusnõudeid. Omalt poolt panustatakse nii palju kui võimalik, et vereloovutusprotsess oleks annetajale ohutu. Tänases olukorras vajatakse kõikide veregruppide verd, et tagada piisavad varud. Seega oodatakse verekeskusesse väga kõiki doonoreid!

Meelespea doonorile:

  • Doonoreid võetakse vastu ka elava järjekorra alusel, kuid võimalusel broneeri eelnevalt verekeskuse kodulehel sobiv aeg. Nii saab tagada, et korraga ei viibi verekeskuses liiga palju rahvast.
  • Verekeskust külasta, kui oled terve, söönud, puhanud, hea enesetundega ja nakkuse riskita. 
  • Kui käisid reisil või olid lähikokkupuutes koroonapositiivsega, jälgi enne verekeskuse külastamist kaks nädalat oma tervist. Verd on lubatud loovutada juhul, kui doonoril ei ole 14 päeva jooksul haigustunnuseid ilmnenud.
  • Kui oled Covid-19 läbi põdenud ja terve, võid verd loovutada 14 päeva pärast negatiivset RNA-testi või 28 päeva pärast sümptomite kadumist.
  • Kui pärast vereloovutamist ilmnevad haigustunnused, anna sellest kohe verekeskusele teada telefoni või e-kirja teel.
  • Lisaküsimuste korral võta samuti julgelt verekeskusega ühendust telefoni või e-kirja teel.

Allikas: Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse osakonna juhataja, ülemarst dr Gulara Khanirzayeva

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?