Moekunstnik Kristina Viirpalu viimase aja kultuurielamustest: sain heas mõttes kultuurišoki.

Helina Piip, 2. detsember 2020

Lummav ballettide õhtu

Vaatamata ajale, milles me praegu elame, olen saanud viimasel ajal palju häid kultuurielamusi. Igas mõttes ülitugev lavastus on rahvusooper Estonia «Tšaikovski meistriteosed». Selle esimeses osas näeb George Balanchine’i lühiballetti «Serenaad» ja teises Mai Murdmaa «6. sümfooniat».

Mulle meeldib ka hea klassikaline ballett väga, aga koreograafiat õppinuna olen seda juba nii palju näinud. Nii et pigem paneb mind hämmastuma uuem huvitav koreograafiakeel. Balanchine on minimalistlik ja tema loodud modernistlik klassikaline ballett lihtsalt hämmastav.

Ja muidugi Mai Murdmaa! Kes on ju ka teada-tuntud modernist. Pigem on ta lavastused kohati isegi grotesksed, aga mulle on Mai Murdmaa alati tohutult meeldinud. Samuti selles lavastuses – väga head tantsijad, väga head kostüümid, suurepärane kooslus.

Kaks tipplavastust

Veel on meeldinud Draamateatris nähtud kaks lavastust, mis mind täiesti pahviks lõid. «Lehman brothers» ja «Võrk». Mõlemad on lavastanud Hendrik Toompere jr ja mõlemad on tipplavastused. Sain heas mõttes kultuurišoki. Aplaus näitlejatöödele! Kuigi kõik oli perfektne.

Kunstielamus

Näitustest kõnetas mind «Ado Vabbe. Wunderbar» Kumus. See on nii mõjuvalt ja ülevaatlikult kokku pandud. Armastan modernistlikku kunsti ja Vabbe näitust võiks aina uuesti vaatama minna.

Mitu raamatut käsil

Raamatutest on praegu laual mitu. Mind paeluvad romaanid kunstnikest ja nende elulood. Hetkel on käsil Marie-Ann Lescourret’ «Rubens». Ka Konrad Mägi biograafia on pooleli. Ostan lugemist tihti ka antiigiärist, vanalinnas Harju tänaval on mõnus pood, kust leiab hea valiku hästi hoitud raamatuid. Mulle meeldib vanade raamatute lõhn.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?