REIS VARSSAVISSE: Euroopa tulevik kannab päikeseprille ja elab siin

Varssavi on linn, mis näitab end ilma filtrita. Mitte noor ega vana, mitte edev ega alandlik. Lihtsalt elus – ja ärkvel.

Õhk lõhnab, nagu keegi oleks just värskelt lahti keeranud suvekraani – veidi pärnaõit, veidi tolmu, üks kohvikust minema lipsanud kaneelihõngu pahvak. Seisan kuskil Varssavi kesklinna ja Wisła kanti jäävas mikrokosmoses, mida ükski reisijuht ei nimeta, aga kus igal sammul on tunne, et linn on just midagi otsustanud – näiteks pakkuda veidi rohkem rohelust, veidi vähem kannatust.

Neoonvestis taksikoer sörgib mööda, justkui täidaks päevast 10 000 sammu plaani. Nurga peal loeb keegi seistes ajalehte, ilma et see tunduks nostalgiaakt. Esimene hommik. Pole veel kindel, kas on aeg kohviks või juba kultuuriks.