Kaisa Ling: „Raha pole, väljas on külm, vanadus tuleb peale, kuid ma püüan anda endast parima.“

Admiral Bellingshauseni Loodeväila ekspeditsiooni saadetest meelde jäänud lihtsa tüdruku asemel saabub ühel kevadõhtul Võru kultuurimajas Kannel lavale tõeline diiva – efektse meigiga sädelevas kleidis amatsoon.

Kui nädalapäevad hiljem Tallinnas kohvikus intervjuuks kohtume, ootab mind seesama vahetu olemisega meigivaba noor naine, aga nüüd olen sellisteks metamorfoosideks juba rohkem valmis.

Ühisosa on lihtne leida. Kaisa (34) Saaremaa juured ulatuvad otsapidi Muhusse nagu minulgi, lausa samasse Linnuse külla, kust üks tema esiisa 20. sajandi alguses Orissaarde välja rändas. „Suguvõsa uurimisega on rohkem isa tegelenud, aga seda tean, et minus pole mitte grammigi mandri verd,“ kuulutab Kaisa uhkelt. Nentides hiljem, et saksa verd võib küll olla – sugupuus leiab nii mõneltki realt sissekandeid stiilis „Juula sai lapse“.