Janar peab mesinikuametit juba neljandat põlve: „Vereliini vastu ei saa.“

Nii kinnitab neljandat põlve mesinik, saarlane Janar Suuster. Kolme tee ristis asuvas Leisis korjatud mesimagus pälvis hiljuti rahvusvahelisel konkursil kuldmedali ja tunnustuses pärlendab vanavanemate pärand.

Kõik sai alguse Priidu Lakkurist, Janari vanavanavanaisast. Tema pidas mesilasi ja müüs talviti Riias mett. Sõitis Sõrve poolsaarelt hobuvankriga Kuramaale ja mööda sealset randa jõudiski pärale. Linnulennult on see tublisti üle 300 kilomeetri. „Riia oli Baltikumi keskpunkt ja küllap elasid seal rahakamad kliendid. Tal olid seal oma kunded,“ räägib Janar (48).

Pole teada, kuidas ja miks mesindusrattad pöörlema hakkasid, aga Janar selgitab seda praktilise vajadusega. „Tänapäeval otsitakse oma kohta elus, aga vanasti pidi lihtsalt ellu jääma.“ See oli ravim ja maius. „Mesi oli mingis mõttes luksukaup.“ Priidu oli tehtud mees ja tema võetud mesi hinnatud. Tänu sellele ostis ta Põhja-Saaremaal Paaste külas oma talu vabaks ja rajas sinna veski.