Lapse ees ei tohi pead liiva alla peita

Silja Paavle, 26. veebruar 2020

Kui vanem on kimpus vaimse tervise probleemidega, peab ta neist lastega ausalt ja otse rääkima. Olulise sammu vajalikkust põhjendab SA EELK Perekeskuse Tallinna üksuse juht Jana Võrk.

Uuringud tõestavad, et umbes 20% lapsi tuleb peredest, kus ühel või mõlemal lapsevanemal esineb probleeme sõltuvuse või vaimse tervisega. Sellises kodus kasvanud noortel kujunevad suurema tõenäosusega välja depressioon või muud vaimse tervise häired. Kui perekonnasiseselt muredest ei räägita või ei osata neile õigesti läheneda, võivad lapsed üksi jääda ja lahtised otsad veelgi rohkem umbsõlme minna. Programmi «Räägime lastest» esimesed 30 koolitatud spetsialisti oskavad aga probleemide küüsis vaevlevaid vanemaid toetada.

Vaata raskustele silma
Lapsevanema halvenenud vaimne tervis pole maailmalõpp, kuigi alguses võib tulevik tunduda tume. Raskusi esineb ikka, kuid enamasti asjad laabuvad ja pere nooremaid saab aidata, neile õla alla panna. Liiati võib komistuskive eluteel võtta ka kui arendavaid väljakutseid. Lähedaste toel võivad lapsed omandada isegi paremaid sotsiaalseid oskusi – nad muutuvad empaatilisemaks, vastutustundlikumaks ja loovamaks. Ühtlasi võivad nad ettenägematute olukordadega tulevikus paremini hakkama saada. Kui raskustega silmitsi seista ja nendega julgelt tegeleda, pole need arengule takistuseks. «Räägime lastest» kutsutigi ellu selleks, et vanemaid lapse mõistmisel ja abistamisel toetada-nõustada.

Kõrvalt saab aidata
Programmi kaudu saavad emad-isad läbiviijaga kohtuda keskmiselt kuni kolm korda ja kohtumiste arvu määrab järeltulijate arv peres. Kokkusaamiste käigus vesteldakse vanematega, kuid neilt ei võeta nende eksperdirolli – ainult ema või isa tunneb oma silmatera kõige paremini. Ka igapäevaelul peatudes püütakse üheskoos üles leida lapse tugevused ja ka haavatavused, mis võivad muutuda murekohaks, kui midagi ette ei võeta. Selle põhjal koorub välja tegevuskava, mis aitab lapse tugevusi toetada ja haavatavust ületada. Psühholoogid teavad, et meid toob kriisist välja üksnes enda ressurss, kuni selle leidmiseni saab kõrvalt abistada.
Vaatluse all on kolm olulisemat eluvaldkonda: kodu, kool või lasteaed ja vaba aeg. Sageli on ju nii, et kui ühes esineb probleem, kandub see üle ka teise. Samas saab tõrkeid leevendada teises valdkonnas tegutsemisega.

Vähem segadusi
Väga suur rõhk on programmis pandud jagatud mõistmisele. Vanemad peaks aru saama lastest, nende tunnetest, reaktsioonidest ja käitumisest. Ja pere noorimad omakorda vanemate igapäevaelus toimuvast. Sageli juhtub nii, et kui vanem on haige, muutub olukord lapse jaoks ebaturvaliseks ja segaseks. Kui sellist olukorda kodus ei selgitata, on lapseke ühel hetkel täielikult peata. Kui depressioonis vanem ei jaksa näiteks hommikul üles tõusta, jääb laps kooli hiljaks. Ta ei pruugi aga mõista, miks teda täna kooli ei saadeta. Ta ei saa aru, miks see nii on. Laps näeb sedagi, et vanem võtab tablette, kuid ei tea miks.
Programmi käigus tuuakse välja rääkimata jutud ehk «elevant elutoas», mitte ei käida temast ringiga mööda – esile kerkivad olulised teemad, mis on kas teadmatusest või ka häbi tõttu peidetud. Pole ju saladus, et meie ühiskonnas kaasneb vaimse tervise probleemide koha pealt jätkuvalt tugev häbimärgistamine ja psühhiaatrilist abi paluda pole kerge. See toobki omakorda kaasa vaimse tervise probleemi varjamise. Peidetud tunnete tõttu satub laps aga väga suurde segadusse ja hakkab esimese asjana mõtlema, et tema on vanemate halvenevas olukorras süüdi. Ja mured ongi lihtsad tekkima.

Mured päevavalgele
Enda avamine lastele eakohaste sõnade abil on ülioluline. Vaimse tervise häire korral võib tekkida palju määramatust ja see tekitab kaose. Ent laps ei saa aru miks, sest tema vajab rutiini. Nii sattus vastuvõtule pere, kus vaimse tervise halvenemisega olid kimpus nii ema kui ka isa. Nendega töötades ilmnes, et järeltulijad vajasid väga turvalisi igapäevaharjumusi, näiteks et neil oleks hommikul kell seitse ärgates puder laual. Samas tuli see lapsevanematele nii suure avastusena, et see ühel hetkel nii oluliseks muutus. Tänu erapooletule sekkumisele tõusid probleemid pinnale – sellega kaasnes mõistmine ja ka lahendus. See näide toob ilmekalt välja, et «Räägime lastest» läbiviijal on tõlgi roll. Tööpraktika näitab, et see on väga tõhus ka lahku läinud vanemate puhul, kui räägitakse nende ühistest järeltulijatest ja nende igapäevaelust.

Ka ennetavalt hea
Lastega tuleb alati suhelda sõbralikul viisil. Neile on vaja rahulikult selgitada, miks mingi muutus peres tekkis ning et ebatavalise käitumise põhjus on tervisehäire. Pere noorim peab teadma sedagi, et kui vanem võtab tabletti, võib ta olla uimane, kuid temaga on kõik korras. Kui ta tabletti ei võta, võib ta pigem segadust tekitavalt käituda. Ülioluline on toimuvat tõlkida – siis hakkavad lapsed vanemaid mõistma ja see toob omakorda suhetesse selguse ning harmoonia. Lastega rääkimine on nagu pärlikee kokkupanek – iga jutt moodustab kees pärli. Pärlikeeks ei piisa vaid ühest pärlist.
«Räägime lastega» programmi võib rakendada ennetavalt, aga kindlasti siis, kui murekohad on tekkinud. Elu on näidanud, et kui lapse ellu mõrad sisse löövad, ei tea ta enam, kellega rääkida, ja sulgub. Seetõttu on hea sekkumist rakendada vaimse tervise häire tekkides ehk ennetavalt. Järeltulijal on oluline mõista, mis tema peres ja elus toimub – ning tunda, et teda mõistetakse.


Kuidas lastega rääkida?

  • Jutuajamisi on sobiv pidada, kui terve pere teeb koos majapidamistööd või kui põnnid joonistavad-mängivad.
  • Aru pidades on oluline nad esmalt ära kuulata – anna lapsele aega rääkida. Ära katkesta juttu ega ütle, et see polnud üldse nii. Pigem palu tal veel end avada.
  • Vahel on lapsed lihtsalt vait või ütlevad, et neil pole millestki rääkida. Võimalik, et nad kardavad emale või isale haiget teha. Küsi, kas see on nii. Vahel tahavad nad ainult kuulata.
  • Palu abi koos probleemidele lahenduse leidmiseks. Nad on mõistvad ja leidlikud.
  • Ära anna alla! Isegi kui jutuajamisest midagi välja ei tulnud, pole see veel maailma lõpp!

Allikas: Tytti Solantaus, «Kuidas saan aidata oma lapsi?»

Foto allkiri:
OLE JÄRJEKINDEL: Laps õpib samm-sammult perekonna olukorda mõistma – selleni viivad ka väikesed jutuajamised ja koos olemine.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?