Eesti esimese riigivanema Ants Piibu pojapoeg: „Kahju, et mul vanaisast mälestusi pole.“

«Ajaloost tuleb õppida, mitte lõputult heietada, miks ei läinud nii või teisiti,» tõdeb Erik Ants Piip. Eesti esimese riigivanema pojapojal on kahju vaid sellest, et tal pole vanaisast mälestusi.

Erikul (65) ei õnnestunud vanaisa Ants Piipu kunagi oma silmaga näha. Kogu elu Eesti iseseisvuse eest seisnud seitsmenda peaministri ja esimesena riigivanema ametisse nimetatud Antsu vangistas NKVD 1941. aastal mõni päev enne seda, kui rinne Eestisse jõudis. Mees suri veidi rohkem kui aasta hiljem Venemaal vanglas. Õigupoolest, nagu nendib Erik, ei tea keegi täpselt, mis vanaisaga juhtus, sest võimalusi temaga seonduvat Venemaa arhiivides uurida pole olnud. Eriku vanaema Benita, kelle elupäevad lõppesid Rootsis, sai elu jooksul neli-viis kirja ja kõigis neis oli erinev versioon vanaisa saatusest. «Ehk ühel päeval tuleb tõde välja,» loodab pojapoeg.