„Olin äge ka kiilakana!“ Neljanda staadiumi vähk ei murdnud Liinat, vaid pani teda maratone jooksma ja elu armastama
Sel nädalavahetusel peetakse Viljandimaal vähipatsiente ja nende lähedasi ühendavat kogukonnafestivali „Kohatult kohane“. Omi mõtteid ja tundeid elust jagab vähki haigestunud Liina Saaremets.
„Olen täna suurepärases kohas. Tervisenäitajad on korras, mind ümbritsevad ülimalt armas «itaalia“ pere, ägedad sõbrad, suurepärane tööandja ja töökaaslased. Saan paar korda aastas reisida, käin sõpradega matkamas, telkimas, armastan lugeda ja õmmelda, olen vabatahtlik fondis Kingitud Elu, kust olen leidnud palju ägedaid kaaslasi. Võtan üldse ette toredaid asju. Aga et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada siiski sellest …
Märtsis 2014 sain diagnoosi – neljanda staadiumi munasarja pahaloomuline kasvaja. Kuna EMOsse minnes oli väga valus olla, valdas mind diagnoosi saades mingi kummaline rahu. Nüüd on siis põhjus teada, tuleb ravi, usaldan arste ja kõik lähebki hästi.