PSÜHHOLOOG ANNAB NÕU | Oska oma mõtteid jälgida

Need, keda ärevus puudutab, mõtlevad, et ärevus hiilib ligi vargsi. Ühe hetkel tunned südames pitsitusi, hingamine muutub raskeks ja meel krutib musti stsenaariume nagu fantaasiafilmis. Arvatakse, et ärevus tuleb pingelisest tööst, keerulistest suhetest, ootamatutest olukordadest. Tegelikkuses on sageli suurim ärevusallikas see, mis jääb kahe kõrva vahele ehk meie enda mõtlemine.

Aju ehitus on selline, et see on harjunud otsima ohtu, sest ohu märkamine on ellujäämiseks oluline. Kui sinu sisemine hirmuradar on aga liiga tundlik, hakkab see ohusignaale saatma-genereerima ka siis, kui tegelikku ohtu pole. Mõtted nagu „Mis siis, kui ma ei saa hakkama?“ või „Midagi halba juhtub kindlasti“ käivitavad kehas stressireaktsiooni – justkui oleks juba lahingus, kuigi istud lihtsalt diivanil. Osale sinu ajust pole vahet, kas kujutad mõtteid ette või oled reaalselt selles olukorras, ettekujutamine = aju jaoks reaalsus. Seega tuleb väga oma mõtteid osata jälgida.

Uuringud näitavad, et igapäevase fookuse püsimine tänulikkusel, emotsionaalselt positiivsete hetkede meenutamine, soovitud tuleviku ettekujutamine toob sisekõnele rahu ja tasakaalu. Selleks ei pea olema zen-meister. Piisab, kui püüad iga päev märgata kolme head hetke, kujutleda end rahulikus olukorras ja vahetada ühe hirmumõte leebe, toetava vastu – kokku 20 minutit. Ja nii vähemalt kolm kuud järjest.