NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Mine metsa või hoopis pikalt ühte pimedasse kohta?“

Tulihingelise taaskasutuse fännina ei mõelnud ma hetkegi, kui ühes sotsiaalmeedia grupis tuli müügile kleit kirjaga „Mine metsa“ – minust sai selle uus omanik. Olen neid sõnumitega rõivaid piielnud juba pikalt, ent varem polnud kuidagi ostmiseni jõudnud. Üks on see, et uuena on nende hind üsna kallis, teine, et enamik sõnumitest ei ole lihtsalt minu moodi. See aga küll.

Et tegu on äärmiselt mugava musta kleidikesega, siis valisin eelmisel nädalal Helsingisse muuseumisse sõites selga just selle. Ühel hetkel aga taipasin, kuidas laeval paljud mind vaatavad – kes uudishimuga, kes muigega, kes seepärast, et teised vaatavad. Ega selline tähelepanu keskpunkt olemine teab mis meeldiv ole. Laevakaupluse müüja otsustas lausa küsida, mida see kiri eesti keeles tähendab. Selgitasin ära, et otsetõlkes ongi mine metsa, kaudse – leebet tõrjumist väljendava tähenduse jätsime ütlemata. Ta noogutas mõistvalt, aga kelmikas pilk lubas aimata, et teenindaja jättis üht-teist ütlemata.

Kohe poe ukse taga haaras mul aga nööbist üks härrasmees ja küsis, kas me soome keelt räägime. Vastasime mõlemad tütrega pearaputusega. Mees pajatas siis soome-eesti segakeeles, kuidas sellel Eestis nii tavalisel ütlusel on põhjanaabrite juures väga halb tähendus. Et sellega saadetakse inimene kuskile halba kohta, talle mitte kõige paremat soovides.