NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Miks mõnede inimeste eesmärk on alati kõike ja kõiki kiruda?“

Öeldakse, et stressi on vaja ellujäämiseks, sest muidu ellujäämisinstinkti ei teki. Mina ei tea, kuidas sinuga, aga mina tunnen vahel küll, et seda stressi on liiga palju. Alates kasvõi sellest, mida toob meile iga päev kõikvõimalike kallinevate hindade ja ühiskondlike probleemide tuules, ning lõpetades inimestega, kes veedavad oma päevi hädaldades ja virisedes ning vajalikust kõrvale hiilides.

Minu jaoks on see küll veel nii-öelda positiivne stress, sest puhkepäevadel omadega olles tunnen, kui hea on end kõigest välja lülitada ning iga pühapäeva õhtuks olen jälle natuke nagu uus inimene. Aga neid argipäevi, kus kogu aeg tuleb olla pingul, sest kunagi ei tea, milline järgmine probleem taevast alla sajab või kui halvustavalt keegi midagi öelda otsustab, kipub lihtsalt paljuks minema. Ja pikas plaanis hakkab see tervisele – ilmselt seepärast olemegi nii vaimse kui ka füüsilise tervise muredega järjest sagedamini kimpus.

„Ära muretse. Need ongi need inimesed, kes ei tahagi kunagi midagi ise enda heaks teha, nende elu põhieesmärk ongi kõike ja kõiki kiruda,“ lohutas üks hea ja tark sõber mind nädalavahetusel, kui talle oma muret kurtsin.