NAISTELEHE KAANELUGU | Raul Vaiksoo maadleb raske haigusega: „Ma ei karda. Ma olen elanud kolme inimese elu.“

Silja Paavle, 11. september 2024

„Kui näen, et Pika Hermanni tornis lehvib jälle sinimustvalge lipp, panen ülikonna selga ja lipsu ette,“ lubas Raul Vaiksoo kord ja on läbi mitmekümne aasta kõigil oma rännuteedel sõna pidanud. Raske haigus sundis kaelasidemest loobuma, aga ülikond istub ikka kui valatult.

„Käisin ja ostsin just uue pintsaku,“ viitab Raul (69) KuKu klubi ees päikesesirmi all ajalehti sirvides. Tunnustatud arhitekt on viimase mõne kuuga kaotanud ligi 15 kilo ning vanadesse ta lihtsalt upuks. „Triikraud tuleks ka tasku panna, et tuul ära ei viiks,“ viskab ta nalja. Aga seda ka ei saa, sest tõbi on kurnanud keha ja jaksu on varasemaga võrreldes kõige südamelähedasega toimetamiseks vähem.

PÄIKESEPOISS: Just nii nimetab Raul Vaiksood tema hea sõber Hardi Volmer, kes veel järgmisel päeval helistab ning kamraadi kohta vaid häid sõnu lausub alates tema haldjas ristiema olemisest omade rasketel aegadel ja lõpetades spontaansuse ja elurõõmuga, mis mehest erakordse ja parima kaaslase teeb.

(Martin Ahven)
Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?