Hele Everaus õppis varakult lugema: „Ema sai aru, et loen peast – ma hoidsin raamatut valepidi käes!“

Emeriitprofessor ja arst Hele Everaus (71) räägib raamatutest, mis on talle enim mõju avaldanud.

«Kuna minu ema oli õpetaja ja isa insener, ei saanud Nõukogude ajal mittetööliste lapsed lasteaiakohta. Veetsin suurema osa ajast enne kooli üksinda kodus. Ema luges mulle ikka õhtuti ette. Ükskord tahtsin talle vingerpussi mängida, et oskan hästi lugeda. Eks lastel jääb ju ikka hästi pähe. Ema sai aga selle põhjal aru, et loen peast – ma hoidsin raamatut valepidi käes! Pusisin ikka tähti ja ema ütles, et järsku oskasingi lugeda! See andis päevadesse sisu juurde. Nüüd lapselapsele muinasjuturaamatuid ette lugedes näed, et nendes lugudes on suur tõde sees, mis ellu kaasa tuleb.

Siis tuli kooliaeg ja seal oli oma kirjandus. Eesti klassika sai omal ajal läbi loetud ja see oli hea, et anti juhtnöör ette.