NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Pikkade traditsioonidega sündmuste külastamine on tänavu eriliselt tähtis.“

Käisin möödunud nädalavahetusel Kurepalus Haaslava meestelaulupäeval, mis toimus juba 43. korda. Suurepärast sündmust ja elamust varjutas ainsana publiku nappus. „Ah, siis ongi kultuur, muidu oleks kommerts,“ poetas üks sõber seepeale humoorikalt.

Nali naljaks, aga käes on taas see aeg aastast, mil iga nädalavahetus paksult kõikvõimalikke teatreid-kontserte-laatu ja muid üritusi täis. Nii pole imestada, kui kõigi sündmuste korraldajad virelevad mures, kas tulevad omadega ots otsaga kokku. Ilmselgelt pole ma ainus, kes ei viitsigi suurema osa suvest kuskil käia. Kuna töiseid tegemisi on niigi palju, on nädalavahetuseti kõige parem mitte midagi teha. Ja teha seda oma kodus. Kui kuskile minna, siis eelistan mõnd sellist sündmust, mis varemgi häid emotsioone või seltskonda pakkunud.

Kõike seda arvestades tundub eelolev suvi Tartus olema lausa õudne. Kultuuripealinna tiitli kandmise tuules on siia planeeritud nii palju tegemisi, et nendest kõigist osavõtt tundub täiesti ebainimlik pingutus. Ma parem ei üritagi. Kuuldavasti pole ma ainus. Pealegi on siinsed suved olnud alati tegemisterohked ja praegune sündmustega üleujutamine tundub ebamõistliku priiskamisena.