Läbipõlemine viis Janelt kogu elujõu: „Minust oli järel ainult inimvare.“

„Ma ei tahtnud mitte midagi teha, kõik kurnas mind. Mu ainus soov oli end vaiba sisse kerra tõmmata ja üksinda olla,“ räägib Jane Kuusalu ajast, mis eelnes läbipõlemissündroomile ja depressioonile.

Jane (29) sõnul ei ole läbipõlemine mitte midagi sellist, et ärkad ühel hommikul üles ja tunned, et enam ei jaksa. Ta võrdleb seda seisundit aeglase konnakeetmisega – see tuleb tasa ja targu.

„Ma võtsin vastu kõik pakkumised ja lisatöö. Tekkis olukord, mil tõusin igal hommikul pool seitse ning voodisse sain pool kaksteist öösel, magama jäin veel hiljem. Pikalt sain und heal juhul kuus tundi,“ jutustab naine.