LIIGA PALJU EKRAANE? Kuidas nutimaailm kontrolli alla saada?
Liisa tõdeb, et varem oli nende peres arvuti- või telefoniaeg õhtuti pärast töö-, kooli- või lasteaiapäeva. Siis, kui oli vaba aega, ehk kui ei oldud õues või polnud muid plaane. Sageli ei olnudki päevas üldse ekraani jaoks aega. «Õhtul kindlal ajal või olenevalt väsimusastmest, läksid telefon, arvuti ja teler kinni. Aga mitte hiljem kui õhtul kell üheksa,» kõneleb pereema. Sama piirang kehtib ka praegu. «Kui nad vaatavad telerist midagi ja see ei ole kella üheksaks lõppenud, siis luban ikka lõpuni vaadata. Kui on mingi pikem asi, mille nad on alles käima pannud, siis ei luba,» sõnab ta.
Kui osa lapsi muutub ekraanide taga tigedamaks, siis Liisa ei ole oma järeltulijate käitumises õnneks muutusi märganud. «Oleme nii-öelda õigel ajal lõpetamise ja nutiseadmete kinni panemisega palju tegelenud. Enamasti suurt vaidlust teemal, et miks peab ja tahan veel ja nii edasi, ei tule. Vahel ikka jauravad, aga see on pigem normaalne, ma arvan. Nad püüavad ju ennast igal sammul kehtestada. Aga jah, eriolukorra ajal ekraaniaeg pikenes. Mulle on see kaasa toonud suured süümekad,» sõnab naine nukralt.
Nutiaja jagamine koolitöödeks ja meelelahutuseks
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi Pille-Riin Kaare sõnul ei ole nutiseadmetes toimetamine iseenesest halb. Vanem peaks lihtsalt jälgima, et laps ka liiguks ja silmadele puhkust annaks. «Kui tegevused vahelduvad – koolitööd, ekraaniväline tegevus ja meelelahutus ekraani taga −, ei ole midagi hullu,» märgib ta.
Probleem tekib aga siis, kui üks tegevus ekraani taga saab teiste tegevuste ees domineerivaks, kui last ärritab, et teda selle tegevuse juures häiritakse, või ta kipub varjama, reeglitest üle astuma, salaja tegutsema. «Peaaegu alati on selleks domineerivaks tegevuseks mõne mängu mängimine,» tõdeb Pille-Riin.
Spetsialisti sõnul on optimaalse kasutusaja määramine väga keeruline. Kuidas piirata aega, kui laps peaks samal ajal tegema näiteks koolitöid ja infot otsima? Ka täiskasvanud on päev läbi ekraani taga, kui töö seda nõuab. «Aga meelelahutusliku tegevuse osas peetakse diagnostiliselt probleemiks, kui ekraani taga ollakse kaheksa tundi päevas ja 30 tundi nädalas,» hoiatab kliiniline psühholoog. «Füüsilise tervise seisukohast – silmad, liikumine ja muu selline – võiks meelelahutuslik tegevus ekraani taga piirduda kahe tunniga päevas. Mida noorem laps, seda vähem,» selgitab Pille-Riin.