Raske haigus muutis Caligula despoodiks

Tõlkinud Allan Espenberg, 27. mai 2020

Caligula valitsemisaeg jäi küll väga napiks, kuid sellele vaatamata tõusis ta Rooma impeeriumi üheks kuulsamaks või siis hoopis kurikuulsamaks keisriks.

Tulevase keisri esimesed eluaastad möödusid sõjaväelaagrites. Tema isa, kuulus väejuht Germanicus pani poisikesele selga sõjaväemundri ja jalga spetsiaalselt tema jaoks valmistatud pisikesed saapakesed. Nende jalatsite järgi saigi ta hüüdnimeks Caligula, mis tähendab ladina keeles «väikest sõdurisaabast».Kui Caligula 37. aastal vaid 24aastasena troonile tõusis, rõõmustas rahvas väga ja pidutses kogu hingest. Noor keiser püüdis alguses igati talle pandud usaldust õigustada – andis armu vangidele ja pagendatutele, leevendas makse, üritas taastada rahvalikku valitsemist, maksis hädasolijatele hüvitist, tühistas onu Tiberiuse ajal valitsenud tsensuuri, ehitas kaks veeakvedukti, hakkas parandama teid ning lõpetas Augustuse templi ehituse.Rõõmupidu ei kestnud kaua, sest üsna pea haigestus keiser tõenäoliselt entsefaliiti. Ajaloolaste arvates mõjutasid raske haiguse kulgu ka lapsepõlves kogetud psüühilised traumad. Keiser küll paranes, kuid muutus iga päevaga üha hullumeelsemaks. Põhjuseid tuleb tõenäoliselt otsida tüsistusena saadud ajukahjustusest.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?