Peatoimetaja veerg | Ka lemmikloomad vaevlevad koroonastressi käes

Olen päris paljudelt tuttavatelt kuulnud, et pere lemmikloom aitas neil pika karantiiniaja üle elada. «Õnn, et koergi olemas on. Hea põhjus pikki jalutuskäike teha,» mainis üks mu sõber rahulolevalt.

Meie pere lemmik on pooleteiseaastane krantsipoiss Pontu, kes puges esimesest päevast peale tervele perele sügavale südamesse ja on lastele kuidagi eriti tähtsaks sõbraks saanud. Koera tervitamine on meil igal hommikul esimene asi. Kui nüüd päris aus olla, siis ega Pontu ka teist võimalust jäta – tal on iga ärkaja üle nii ülevoolavalt hea meel, nagu oleks viimati kohtutud aastaid tagasi. Karantiiniajal sai ta aga suisa topelttähelepanu. Kõik olid ju ööpäev läbi kodus, keegi ikka silitas, keegi ikka müras, keegi ikka viis jalutusringile või loopis palli … Muigasime mehega, et Pontu on meil nagu stressipalli eest – kellel kehvem tuju, kratsis natuke koera, ja oligi varsti tuju parem. Tundus, et koer nautis seda kõike.