Lastekodus kasvanud pime Veronika: „Oma tulevikku saab valida.“

«Ma ei saa valida, mis on olnud, kuid ma saan valida elu, mida ma elada soovin,» lausub Veronika Sõstar. Sünnist saati pimeda naise elu on täis käänulisi kurve, nüüd on ta leidnud rahu ja kutsumuse muusikas.

Veronika (31) veab kolmandat aastat Tartu rahvakultuuri keskuse projektijuhina regilaulutubade sarja. Kümme aastat on ta tegutsenud erivajadustega noorte ansamblis Allikabänd. Sünnist saati pime naine tunnistab, et tema huvi muusika vastu on järjest kasvanud tänu sellele, et ta sai ise Mikk Sarve loitsulaulude lühikursusel aimu laulu väest. «Pärast seda on mu elus väga palju muutunud!» kinnitab ta.Veronika varasem elu on sünnist saati täis käänulisi kurve. Enneaegsena – vaid 850 grammi ja 33 sentimeetri pikkusena sündinud naise silmad ei olnud hetkeks, kui ta maailmaga kohtus, veel lõpuni arenenud ning Veronika sündis pimedana. Fakt, et piiga ei hakka elus ehk kunagi nägema, oli põhjus, miks ta sünnitusmajast lastekodusse sattus. Seda luges Veronika täiskasvanuna dokumentidest.