Kiri toimetajalt

Silja Paavle, 19. juuni 2019

Kui puhkuseni on veel tsipa jäänud, tahaks olla nagu Anders Astrid Lindgreni raamatust «Meisterdetektiiv Blomkvist» ja naelutada oma töölaua kohale sildi «Mõnusa ilma tõttu on see töökoda suletud». Kuigi tegelikult pole mu tööl grammigi häda. Pigem vastupidi. Just suvel on mul suur õnn käia meie ilusal Eestimaal asuvates taludes ja kohtuda neis tegutsevate inspireerivate inimestega. Nad näivad kui üks mees kandvat mõtteviisi, et kui teed tööd, mida armastad, ei pea sa päevagi oma elus tööd tegema. Nagu näiteks Võromaa suitsusaunatraditsiooni hoidja Eda Veeroja, kellest saad lugeda sellest ajakirjast mõni lehekülg edasi.

Et keskmine inimene veedab kolmandiku oma elust tööl, on meelepärase tegevuse olemasolu hädavajalik. Ainult nii säravad ta silmad ja elurõõm nakatab ümbritsevaidki.

Kui puhkuseni on veel tsipa jäänud, tahaks olla nagu Anders Astrid Lindgreni raamatust «Meisterdetektiiv Blomkvist» ja naelutada oma töölaua kohale sildi «Mõnusa ilma tõttu on see töökoda suletud». Kuigi tegelikult pole mu tööl grammigi häda. Pigem vastupidi. Just suvel on mul suur õnn käia meie ilusal Eestimaal asuvates taludes ja kohtuda neis tegutsevate inspireerivate inimestega. Nad näivad kui üks mees kandvat mõtteviisi, et kui teed tööd, mida armastad, ei pea sa päevagi oma elus tööd tegema. Nagu näiteks Võromaa suitsusaunatraditsiooni hoidja Eda Veeroja, kellest saad lugeda sellest ajakirjast mõni lehekülg edasi.

Et keskmine inimene veedab kolmandiku oma elust tööl, on meelepärase tegevuse olemasolu hädavajalik. Ainult nii säravad ta silmad ja elurõõm nakatab ümbritsevaidki.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?