Sinu, minu ja meie?!

Minu laps lendas Ameerikasse. Küll kõigest kaheks nädalaks isale külla, aga lennujaamast varahommikul lahkudes oli ikka õõnes tunne küll. «Kas ta ise tahtis minna?» küsivad tuttavad hämmastavalt tihti. Muidugi tahtis! See ju ongi tema otsus. Kes saaks teismelist sunniviisiliselt saata üksinda 20tunnisele lennuteekonnale, et seejärel enamiku teisel mandril viibimise ajast kümnetunnist ajavahet üle elada ning tagasi tulles sama korrata. Üsna ränk reis see Eestist Californiasse, peab ikka päris suur motivatsioon olema, et niisugust sõitu ette võtta. Tal oli. Tema väike vend …

Elu viskab vimkasid, mida ei oska ka parema fantaasiaga ennustada ega soovida. On rütme ja mustreid, mida õpid märkama vaid päris suurt pilti pikki perioode uurides. Neliteist aastat tagasi, kui Kadri Keiu sündis, oli tema suur vend Luukas Kristjan samuti 14. Kui eelmise aasta lõpus Hans Hendrik ilmavalgust nägi, tervitas teda suur õde, kohe neljateistkümneseks saav Kadri Keiu ja veel suurem vend, kes on temast kaks korda 14 aastat vanem.