„Mis te seal arhiivis ikka teete, pühite tolmu?“

Just nii küsiti Rahvusarhiivi Tallinna säilitus- ja kasutusosakonna juhataja Hedvig Mäe käest ühel töisel koosolekul. Naine tõdeb, et tõest jääb selline arvamus vägagi kaugele.

Pärnust pärit Hedvig (45) tundis kihku siduda tulevikku Tartu ja restaureerimisega juba varases teismeeas. „Eks oma põhjus peitub selles, et minu vanemad on samuti ajaloolased. Tundus loogilise jätkuna.“ Nõnda astuski ta peale gümnaasiumi toonasesse Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, et õppida nahadisaini restaureerimise erialal köidete restauraatoriks.

Senise kõige väärtuslikuma ja keerulisema restaureerimisena toob naine välja kunstikooli diplomitöö. Tegemist oli 18. sajandi rokokoo-köites teosega. „Nahkköide, kullatud, siidilindid, paberijäänused, vapp peal. Värvisin, hoolitsesin, et see õigesse tooni saaks, selgitasin välja, miks kahjustused tekkisid. Pusimist jagus.“