„Arvan, et oled frigiidne, mu kallis…“ Printsess, kes pöördus meeleheites Freudi poole

Siidlinade vahel sündinud Napoleon I järeltulija Marie Bonaparte vihkas kulla ja karraga kaetud fassaadi. Elule luksuslikus lossis eelistas ta uurida mõrvarite psühholoogiat.

Marie Bonaparte tuli ilmale 19. sajandi teises pooles Saint-Cloud’ linnas Prantsusmaal. Ema suri kuu pärast sünnitust ja isa, prints Roland Bonaparte, võõrdus leseks jäädes tütrest. Lapse kantseldamise võttis peaasjalikult enda kanda isapoolne vanaema.

Kui Mimi sai neljaseks, diagnoositi tal tuberkuloosi kergem vorm. Lisaks vaevasid teda foobiad ja hüpohondria. Diagnoosi saamise järel hakkas vanaema Bonaparte’i suguvõsa viimast kuulsat liiget kahjulike välismõjude ja ohtlike tegevuste eest kaitsma ning kogu lapsepõlve täitsid keelud. Nakkushaiguste ennetamiseks ei lubatud piigal eakaaslastega mängida ja piiratud oli kontakt ema sugulastega. Sestap veetis printsess kogu vaba aja üksi, luges raamatuid, mõtles välja õuduslugusid ja kirjutas päevikuid. Samuti mõtles tüdruk palju emast ning surma sünge teema paelus ja hirmutas teda lapsepõlvest saati.