„KOOR ON PIIMA SEES!“ Üks naine ja neli lehma hoiavad alles ehtsa maapiima maitset

Urve Suurorg müüb juba üle kolme aastakümne nii paljude ostjate rõõmuks rammusat ja õiget talupiima. Armsa proua silme all on suureks kasvanud mitu põlvkonda piigasid ja põnne.

Sõjaaegse lapsena kasvanud Urvel on vanust üle 80 aasta, aga mõni mälestus püsib sellegipoolest ehedalt meeles. „Kui vanaema lehma ära lüpsis, silkasin kohe järellüpsi tegema. Memm tegi hea töö, aga mõni tilk ikka tuli. Nii õppisin lüpsi ära ja see mulle väga meeldis.“ Eks vissidele tuli tänulik olla, et aitasid raskel ajal hinge sees hoida. „Aga mis nüüd saab, kui olukord hulluks läheb?“ paneb prouat ikka muretsema, et lehmi ju majapidamistes pole. Muidugi polnud toona kodukandis veel kauplustki ning loota sai vaid oma kariloomadele, kartuli- ja viljamaale. „Enne jõule sai veskis kruupe tehtud, siga maha löödud – praegu kõlab see nagu muinasjutt. Aga vaat, mis olukord praegu sigadega on …“ räsib mure südant.

Eks sellest ole muidugi aegu möödas ja nüüd on Urvel enda tarbeks maas vaid mõned juurikad. Need pagana Hispaania teod närivad ju kapsalehed ära, pistavad sibulapealsedki nahka … „Jube kohe!“