NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Kui oled kriisideks valmistunud, on endalgi turvatunne sees.“

Möödunud nädalal külas olles lõi hilisel õhtutunnil valgus vilkuma ning pärast mitut ähvardust kadus elekter. See omakorda pani taas mõtlema, et kui juhtuks sama mu linnakodus, kus nii kanalisatsioon kui ka veevärk sõltub elektrist – kuidas siis hakkama saaksime? Kriisiks valmisoleku vajadusest on räägitud ikka ja jälle – ja oleme meiegi Naistelehes rääkinud –, kuid väga inimlik on võtta loetu teadmiseks ja siis oma argiste tegemiste mulli tagasi sukelduda. Kuni käes on hetk, kui oled päriselt hädas. Kas mina olen aga kõik iseenda turvalisuse tagamiseks läbi mõelnud? Kas sina oled?

Kui ilmaennustus lubab tuisku ja tormi, oskavad mõnede Eesti piirkondade elanikud juba halba aimata. Enamasti on need inimesed end juba püsivalt eluks vajalikuga varustanud, olgu see siis varuvesi kapis, sahtlitäis küünlaid pimeduse peletamiseks või täislaetud akupank lauanurgal. Aga linnakeskkonnas, kus elu tundub nagu vanajumala selja taga, kipub see meelest minema. Samas juhtub linnadeski. Järjest sagedamini. Ja annaks taevas, et kriis saabub vaid pelgalt elektri äramineku järel …

Midagi pole teha, see hetk saabub alati ette teatamata. Neil hetkedel ei maksa loota ka kaupluste või bensiinijaamade peale – kui just varugeneraator käepärast pole, on ka need asutused rivist väljas.