NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Kui tagala kindlustatud, on alati võimalik sidrunitest limonaadi valmistada.“

Pikalt püsinud kuldne ja soe sügis hellitas meid omal kombel ära, kuid nüüd on viimane aeg põhjamaise reaalsusega silmitsi seista. Seega: võib meeldida või mitte, aga möödunud nädalavahetusel lõõtsunud tormituuled ning siin-seal maha sadanud lörtsisegune lumi ei jäta kahtlust – tali ei jää taeva ka tänavu.

Nagu igal aastal, kostis neil päevil toimuva üle nurinat. Ma ei saa midagi teha, aga mida aeg edasi, seda enam paneb see mind kulmu kergitama – me elame ju nelja aastaajaga kliimavööndis ning see on paratamatu. Aastast aastasse. Külm aeg ja talv tulevad vääramatult nagu looduse aastaringis asjad ikka toimuvad.

Kui asjade loomulikku käiku arvestada ja ise targalt toimida, ei ole eelolevaski midagi hullu. Selle all pean silmas ennekõike elu praktilist poolt. No näiteks, et lisaks enda üleriiete ja jalanõude soojemate vastu vahetamisele on viimane aeg mõelda rehvivahetusele. Et mitte neil päevil, mil lumi päriselt maha jääb, kulutada närvirakke töökodadesse aja saamiseks või veeta jahedatel õhtutel nende uste taga tunde elavas järjekorras oodates. Ma ise pole ühelgi aastal selle tegevusega kiirustanud, sest täiesti kindel on ka, et esimene lumi sulab alati ja pärast on jälle aega. Aga tänavu tundus südamerahu huvides oluline enne esimesi lumehoiatusi töökojas ära käia ning alates eelmisest nädalast võin mina küll muretumalt liigelda. Ettevaatlikkus pole muidugi eal liiast, sest teeolud võivad muutuda tundidega.