20 aastaks mõrva eest vangi mõistetud Konstantin Vainula leidis elule uue mõtte ja aitab nüüd teisi: „Alati on lootust helgemaks tulevikuks.“

„Elu andis teise võimaluse. Jumal kinkis mulle perekonna, kelle eest olen igavesti tänulik,“ räägib pikka aega rootsi kardinate taga aega veetnud Konstantin Vainula, kellest nüüdseks on saanud justkui teine inimene.

Murepilved varjutasid Konstantini (45) elu lapsepõlvest saati, sest Tallinna poiss kasvas alkoholilembeste vanematega. „Ma ei tundnud end sagedaste joomingute, kakluste ja löömingute keskel kodus turvaliselt. Nägin palju perevägivalda, sest isa peksis ema,“ räägib mees, klomp kurgus. Tunda on, et mineviku meenutamine teeb tänini haiget. „Kodust lasin jalga kaheksa-aastaselt ja jõlkusin tänavatel endast vanemate poistega. Huligaanitsesin ja käisin vargil poodides, keldrites ja korterites.“

Pojal on kahju, et isa viinakuradi küüsi langes. „Ta oli tegelikult väga haritud ja tark insener. Kodus olles jõi meeletult, tööl mitte. Sain kogu oma lapsemõistusega aru, et isa ja ema vahel polnud armastust. Nad halvustasid teineteist kogu aeg.“