KOLM NÄDALAT KOPSUPÕLETIKUS! Ott Lepland: „Rahulikku põdemist ei saa ma endale lubada.“

Ott Leplandi karjääris on jõuluajal eriline koht – justkui olekski see imede aeg. Kuigi Ott ütleb, et on rahul sellega, kuhu ta on elus jõudnud, on siiski veel ka unistusi, mille täitumist ta soovib.

Väiksena tahtis Ott saada orelimängijaks. „Minu ristiisa Mart Siimer oli organist. Suhtlesime temaga tihedalt. Istusin sageli Mardi kõrval, kui ta Peeter-Pauli katedraalis orelit mängis,“ meenutab Ott, kes ehitas siis endalegi kodus väikestest „Pille“ klaveritest oreleid. „Kuid lapsena tahad ju ikka saada ka politseinikuks ja tuletõrjujaks ...“ Samas – kõik need soovid ongi tal omal moel täitunud. Ott on mänginud politseiniku rolli seriaalis „Naised vormis“ ja filmis „Öölapsed“. Vabatahtliku päästjana on ta aga väljakutsetele kaasa sõitnud mõnelgi korral, sest liitus sõber Andres Puusepa kutsel vabatahtlikega. Tõsi, hektilise graafiku tõttu (Ott armastab just seda sõna – „hektiline“) on tal nüüd valvetesse pikem paus jäänud.