Koerahotellis on pidevalt saba ukse taga. Perenaine: „Kas ma koerte keelt mõistan? Ei!“

Endine pikaaegne pangaametnik Hiie Nõmmela teeb oma unelmate tööd – ta peab väikeses külakeses koertehoidu, kus nii mõnigi kord on saba ukse taga. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses.

„Auh, auuh, auhh.“ Väravale jooksevad vastu kolm külalislahkelt saba liputavat koera. See tervitus nende suust ei kostu – võidu haugutakse hoopiski majakeses, millel ilutseb kunstniku visandatud pikutav koerake. Koertehotellis on kõik toad hõivatud.