„MÕTTEKOHT“ | „Põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist.“

„See oli minu õnn, et alkoholi tarbimine oli minu jaoks pigem harjumus kui füsioloogiline vajadus,“ lausub rahulolevalt kirjanik ja luuletaja Piret Põldver, kes ühel hetkel otsustas alkoholiga teha lõpparve. Lihtsalt niisama, heast peast.

Piret lihtsalt nentis, et kogu tema täiskasvanuelu erinevaid üritusi on saatnud alkoholi tarbimine, sest see on meie kultuuris normaalne osa. „Samas on mulle alati tundunud, et alkoholi joomine pole kõige tervislikum tegevus,“ nendib ta. Seepärast otsustas ta ühel päeval katsetada, kuidas on siduda lahti sõpradega väljaskäimine klaasikesest veinist ja õllest. Ühena esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. „Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarselt vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,“ teab ta nüüd, et põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist. Ja see on hea algus iseenda paremaks tundmaõppimiseks.

Piret on veendunud, et alati teeb head, kui inimene mõtleb lähemalt, mida ja miks ta tarbib, kuidas endaga käitub, miks ta nii teeb ning mis on kõige selle hind. „Mulle tundub, et hind võib olla päris kõrge. Ka see, et ma olen hommikul väsinud, on minu jaoks üsna kõrge hind,“ sõnab ta.