SAAB KÜLL! Kas oma toidukarbiga poes käimine on kerge või raske? Katarina teeb seda juba viis aastat

See juhtus viie aasta eest, kui Katarina Pappi mõistis, et prügi sorteerimisest ainuüksi ei piisa. „Mõtlesin, et mind teeb keskkonnasõbralikuks see, kui ma prügi ei tekita,“ ütleb ta.

Pakendivaba elustiili katsetamiseks oli mitu põhjust. Katarina soovis koju tuua võimalikult vähe asju ja nende pakendeid, mis lõpuks nagunii prügikasti rändavad. Samuti tekitas kahe väikese lapse emas umbusku poelettidel plastkarpides seisvad road – kas ebatervislikke aineosakesi võib niimoodi imbuda ka toitu? Naisel tekkis idee ja nii otsustati perega vastu võtta nädalapikkune väljakutse. „Proovisime, kas saame hakkama nii, et nädala jooksul ei tule meie koju ainsatki pakendit,“ räägib Katarina. Selgus, et sedaviisi on võimalik.

Siiski on toiduaineid, mida pakendisse või lausa mitmesse mähituna kauplusest osta pole võimalik. „Näiteks puudus on lahtisest võist. Ka lehmapiima ei suutnud ma Tallinnas kuskilt leida. Asendasime selle kaerapiimaga, tegime selle ise, mässama pidi rohkem, aga see oli tervislikum,“ lausub ta. Lahtist juustu leiab küll turult või juustupoodidest, aga sel puhul tuleb arvestada veidi kallima hinnaga. „Julgen öelda, et vaid üksikuid asju ei saa osta ilma pakendita. Pakendivaba elu on lihtne,“ nendib Katarina.