Krišnaiidid Merle ja Virko: pühakirja loeme iga päev, templis käime pühapäeviti

Tudengina Tallinna tehnikaülikoolis ehitusprojekteerimist õppides ei osanud Merle Kask õrnaltki aimata, et kohtumine tulevase abikaasa Virkoga muudab tema elu igaveseks.

Merle (42) on elus mitu korda püüdnud usu juurde jõuda. Juba lapsena köitis teda piibel, ehkki perekonnal kristlik taust puudus. „Ema küll uuris ufosid ja paranähtuseid, aga muus mõttes võis meid pidada tavaliseks perekonnaks. Juba lapsena panin käed teki all palveks kokku, kui mure või häda silmapiiril oli. Jõudsin arusaamisele, et olen patune, aga ei mõistnud – mida ma edasi tegema pean?“ toob naine näiteks esimese küsimuse, millele püüdis hiljem ka kirikus olles vastuseid saada. Neid ei tulnud.

Nii võttiski rusuv tunne Merles üha rohkem maad. Ka ristimisest-leeritamisest polnud abi ja kokkuvõttes vajus asi soiku, sest kirik ja sealne meeleolu ei tundunud tema jaoks õiged. Kõige enam tundiski naine kurbust selle pärast, et elu kohta tekkinud küsimustele saadud vastused ei rahuldanud teda. Ent vähemalt üks palve täideti siiski tema eest. See juhtus hetkel, mil Merle ellu saabus Virko (54).