HETKEHITT | Lood naistest, kes on oma südant järginud, ja hulk taasiseseisvumispäeva kontserte!

Helina Piip, Silja Paavle, 19. august 2020

Hetkehitt on rubriik, kus Naisteleht soovitab nii head lugemist, näitust, kino kui ka kontserte. Naudi!

Loe

«Naised, kellest ma öösiti mõtlen» (Varrak)

Ole sindrima hakkaja!

Seekord soovitame lugusid mineviku- ja olevikunaistest, kes on vaatamata keerukatele oludele ikka oma südant järginud.

Mia Kankimäki «Naised, kellest ma öösiti mõtlen» pakub inspiratsiooni neile, kes vajavad endasse uskumiseks ja unistuste täitmiseks tagant torkimist. Soomlanna, kelle sulest ilmus ka «Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma», on sellegi teose kirjutanud sarnaselt – reisides ajas ja ruumis. Seekord rändab ta Karen Blixeni jälgedes Aafrikasse, kunagisi naiskunstnikke imetledes Firenzesse jne. Neilt naistelt õpib ta: ole julge, mis sellest, et kardad! Mängi nende kaartidega, mis sulle jagatakse. Ka siis, kui oled haige, võid ikkagi täiel rinnal elada. Kui tead, mida tahad teha, tee ära.

«Pahupidi» (Pegasus)

Demi Moore’i «Pahupidi» on haaravalt ladus mälestusteraamat. Peale avameelsuse võidab teos lugeja südame sellega, et on lihtsalt hästi kirjutatud. Kohe esimestel lehekülgedel küsib Demi, kuidas ta selleni jõudis, et abikaasa, keda ta pidas oma elu armastuseks, on teda petnud; et ta oma tütred ei räägi temaga; et karjäär on soiku jäänud ning terviski kehv. Ta alustab jutustust lapsepõlvest, pidevast koduvahetusest, vanemate tülidest, leppimistest, truudusetusest ja lahutusest, omaenda valusatest suhetest emaga, sõltuvustest, pidevast enese piitsutamisest figuuri nimel, sest suur ekraan ju ei halasta. Mõistagi on siin ka peatükid näitlejanna abieludest. Ja filmirollide telgitagused.

Näitusele

Rein Tammik (Helina Piip)

Väljasõit, meri ja kunst

Ühe mõnusa suvise väljasõidu võib ühitada Viinistu kunstimuuseumi külastusega, kui sul on nägemata selle omaniku Jaan Manitski kunstikogu uuendatud väljapanek. Muuseumi peahoone on ümber ehitatud endisest kalatöötlemistehase külmhoonest ja mahutab arvukalt saale – kõik need on väärt kunstist tulvil. Manitski erakogust, kus on tuhatkond teost, on välja valitud ligi 400 tööd Eesti kunstnikelt – baltisakslastest kaasajani. Tünnigaleriides saab näha ka Anna Litvinova näitust «Antarktika200» – joonistusi, mis valmisid merereisil Admiral Bellingshauseni laevakunstnikuna. Fotol on Rein Tammiku maal.

Kinno

«Alice Guy-Blaché rääkimata lugu» (Elektriteater)

Kinokunsti ema rääkimata lugu

Kui vennad Auguste ja Louis Lumière esitlesid 1895. aastal Pariisis esimest kinofilmi, istus saalis ka kohalikus fotoäris sekretärina töötanud 22aastane Alice Guy-Blaché. Nähtu inspireeris näitsikut sedavõrd, et vaatamata talle vastu töötanud noorusele, kogenematusele ja naiseks olemisele, sai prantslannast maailma esimene naisrežissöör. Augustis ja septembris Tartu kinos Elektriteater linastuv ajalooline dokumentaalfilm «Alice Guy-Blaché rääkimata lugu» toob arhiividest välja tema üles võetud kaadrid. See silmaringi avardav linateos inspireerib vaatajaidki oma unistuste poole pürgima.

Ära maha maga

Kukerpillid (Stanislav Moshkov)

Taasiseseisvumispäeva kontserdid!

20. augustil on Eesti Rahva Muuseumi suvelava Kukerpillide päralt. Kes soovib, keerutagu julgelt jalga.

Jaan Tättet saab kuulata Pühajärve ääres rannakontsertide sarjas.
Jõhvi linnapargis algab kontsert juba kell 12.00, laval C-Jam ja Mikk Kaasik.
Toilas on Oru pargi promenaadi solistideks Tanel Padar ja Inga.

Viljandi peab suvelõpupidu, kuulajaid ootavad 5Miinust, Shanon ja Terminaator.
Tallinnas kõlab Maarjamäe lossipäeval kitarrimuusika, aga palju tegevusi on ka peredele: hobukaarikusõit, virtuaalne seiklus pargis, meisterdatakse Eesti suurim sinimustvalge lillepeenar.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?