Kirjanik Sass Henno avab Pahanduste kioski, kust ka tema kuulsaid pelmeene saab

Liis Ilves, 19. august 2020

Sass on viimastel aastatel tähelepanu püüdnud oma kuulsate käsitööpelmeenidega, mida aeg-ajalt kodurõdult müüb. Nüüd on tagasihoidlikust ärist välja kasvamas Kalamaja kogukonnapood.

«Ma isegi tahaks, et see oleks minu idee olnud, aga seekord ei olnud,» tunnistab Sass (37). Nimelt pakkus suve alguses Astri Grupp talle kui pelmeeni- ja reklaamiärikale välja, et Balti jaama turule võiks kerkida kogukonnapood, millele oleks vaja eestvedajat. «Olin sekundiga nõus,» sõnab Sass. Niisiis vahetati mõtteid ja löödi käed – idee turult, teostus Sassilt. «Nii turg kui ka mina oleme värsked ja ootusärevad. Vaatame, mis saama hakkab, kuidas käima läheb,» on värskel poeomanikul põhjust põnevil olla.

Pahanduste kiosk

Sass tutvustab, et peamine idee on pakkuda Kalamaja elanikele võimalust ise enda toodangut müüa – kogukonnapood peaks olema nagu turg keset turgu. Tänaseks ongi üks kiosk renditud ja ruumid sisustatud lihtsa esmavajaliku tehnikaga.

Vastne poepidaja ennustab, et korraga mahub köögialale toimetama umbes kolm-neli inimest, kuid eks seda näitab täpsemalt aeg. «Kuidas seda reguleerima hakkame, pole õrna aimugi, sest tõenäoliselt nädalavahetusel on tahtjaid rohkem kui teisipäeva hommikul,» mõtiskleb ta.

Õues on kioski igas küljes ka elektripistikud, kuhu oma pliidi, panni, vahvliraua või elektrigrilliga tulla saab. Seega on täiesti võimalik pühapäeva hommikul putka ees näiteks koos perega oma vahvliküpsetaja juhe seina pista ja vahvleid müüa – tasub vaid Sassiga enne ühendust võtta.
«Tööstusvool on olemas, aga eks seda näitab kogemus, kui palju kuuma korraga anda saame,» sõnab kioskiomanik. Hästi palju õppimist ja katsetamist seisab ees. «Selle kõige taustal on mul aga visioon, et peamegi õppima arvestama üksteise ja kõikvõimalike ebamugavustega. Koos saamegi aru, et oleme tegelikult üks suur süsteem.»

Pipilik pood

Seni veel tagasihoidlikult välja kuulutatud kogukonnapood on praeguseks juba parasjagu huvi üles kruvinud ja leidnud hulga ideega kaasatulijaid. Eks varsti saame näha, kui paljud reaalselt oma isevalmistatud kraami iga päev kioskis pakkuma hakkavad.

Ennekõike on poodi oodatud tooted, mida mujalt osta ei saa. Ja loomulikult kohalike omatoodang. «Eriti meeldib mulle mõte, et keegi küpsetab oma koduköögis mingi mõnusa plaadikoogi, keegi teeb õunamahla või moosi, ja toob need müüki. Siis paneb ise sotsiaalmeediasse sündmuse üles ja kutsub oma tänava fännid Pahanduse putkasse kohale näiteks pirukaid proovima,» näeb Sass poodi Segasumma suvila stiilis toimimas.

Kindel on see, et Sassi kuulsad käsitööpelmeenid on Pahanduste kioskis esindatud. «Loodan, et kaasa tulevad ka igasugused vahvad purgiga kaasaostetavad kogu päeva hommikusöögid, siis muidugi kõik mõnusad P-tähega asjad, nagu pitsad, pirukad, pannkoogid, päevasupp,» mõtiskleb mees.
«Keegi kirjutas näiteks, et tahab tuua müüki oma lasanje – megalahe mõte! Keegi teeb võileivatorti. Kellelgi oli soov pitsat tulla tegema – tulgu kindlasti! Mu lemmikidee on pärit Niine tänavalt, kust Küprose juurtega kutt tuleb Kreeka vegani-pannirooga pakkuma. Need on sellised sündmusepõhised mõtted.»

Turulik ärimudel

Lisaks leidub kogukonnapoes ruumi neilegi huvilistele, kes ise kohapeal müüa ei saa, näiteks väikemesiniku mesi või Saaremaa taluniku mahemunad. Seega on kõiksugu põnev kraam ja väiketootjate toodang poodi igati teretulnud.
Suurt laoruumi kioskis pole, aga iga pakkuja saaks endale poolemeetrise riiuliruumi, kus oma tooted välja panna. Selliseid on hetkel 15 ja Sass näeb, et nende kaupade tutvustamiseks võiks igapäevaselt hommikust õhtuni kohapeal müüja olla.

«Ärimudelina hakkab toimima mingi kombineeritud päevapileti ja käibeprotsendi loogika, väike püsitasu ja 10% käibest,» avaldab poepidaja. «Tehnilise poole pealt on uuendus see, et meil pole alguses startides elektroonilist kassasüsteemi ega sularahakäivet. Teeme kaardimaksed ja iga müüja saab endale oma individuaalse hinna. Näiteks minu kui pelmeenimüüja hinnad hakkavad lõppema kõik ühe sendiga. Seega kümneeurosed pelmeenid maksavad 10,01. Pitsamüüja, või kes tahes liitub, ostutšekid lõpevad hinnaga kaks senti. Kui keegi tellib näiteks kolm üheksaeurost pitsat, maksab ta 27,02. Õhtul vaatame kontojäägi pealt, mis summades kellegi käive on.

Raamatupidamist peame käivitusfaasis kirjalikult kaustikus. Selline tõeline turulik start!»

Uksed varsti valla

Sass sõlmis turuga lepingu kaheks aastaks. Pärast seda on valida, kas turg otsib kioskile uue operaatori, kas poepidaja ise üldse tahab edasi toimetada või tuleb sinna hoopis uus äri.

«Hoiame sellist lühikest, kiirelt kohanevat ja mängulist vaadet. Et see on algus, millest võib kõike sündida. Äkki on ühel hetkel samasugused kogukonnapoed Astri Grupi kõigis müügimetropolides üle Eesti,» arutleb kirjanik. «Hetkel on meil start-up’i loogika – jookseme asja käima madalstardist ja õpime, kuidas üldse seda kogukonnaasja teha.»

Seejuures ei väsi poepidaja rõhutamast, et kõik praegu räägitu on idee- ja plaanitasandil – teostust näeb jooksvalt, kui kiosk suve lõpus lahti tehakse. «Ukse vahelt kutsun sõpru pelmeene proovima juba praegu, aga augusti jooksul tahaks ettevalmistustega nii kaugele saada, et letid on lookas,» sõnab Sass.

Mugavustsoonist välja

Loomulikult on iga alustava äri eesmärk suur kasum, aga praeguses faasis selles veel kindel olla ei saa. «Tegin mitu äriplaani, millest üks näitas, et olen novembriks pankrotis. Teise järgi olen kahe aastaga teeninud veerand miljonit. Ehk naljaga pooleks: me ei tea iial, mis saama hakkab,» avaldab Sass.

Miks siis ikkagi selline risk võtta? «Mingit suurt õrnahingelist missiooni mul kindlasti ei ole – Kalamaja on nii kihvt ja toimiv kogukond, et ei vaja päästmist ühegi nurga alt. Sisetunne on see, et tahan jaburat ja teistmoodi väljakutset valdkonnas, kus ma kunagi tegutsenud ei ole. Tahan mugavustsoonist välja ja õppida midagi uut.»

Mees viitab, et on viimase kümne aasta jooksul nõustanud turunduse, reklaami ja brändingu teemadel umbes 200 kohalikku ja rahvusvahelist organisatsiooni, kaubamärki ja ettevõtet. Nüüd on aeg katsetada praktikas enda teadmisi omal nahal, rohujuure tasandil, põhimõtteliselt enda koduhoovis, keset turgu.

Äge kohtumispaik kõigile

See tõotab tulla igakülgselt äge kohtumispaik, kus kindlasti saab miskit head nii hingele kui ka kõhule. «Igal juhul astuge läbi, tulge tere ütlema!» kutsub poepidaja. «Kuna tegu on kogukonnaköögiga, saab võib-olla otse pannilt midagi huvitavat maitsta, mis parasjagu kellelgi küpsemas. Ja kui keegi tunneb, et tahaks esialgu tagasihoidliku 600eurose müüjapalgaga tööle tulla, siis külastage kogukonnapoodi selleks, et sinna tööle tulla. Töö on tšill hommikust õhtuni ja keskkond turul megalahe.»

Ja kui kedagi nüüd Pahanduste kiosk nii kõnetas, et sooviks Sassiga äriasjades nõu pidada, tasub julgelt temaga ühendust võtta.

«Sellest poekesest saab teistmoodi mõtete sünnikodu. Või see hämar ja salapärane koht, kus kriisi ajal järgmine president süvariigi poolt ametisse vannutatakse,» naljatleb Sass.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?