Legendaarne onkoloog Hele Everaus: „Vähidiagnoosi saades on hirm möödapääsmatu.“

«Need kümme päeva vastust oodates olid elu pikimad,» meenutab onkoloog Hele Everaus aega, mil tuli vähikahtlusega silmitsi seista. Nii see isiklik kogemus kui ka isa kaotamine vähile aitab tal patsiente mõista.

«See juhtus 1985. aastal. Olin haiglas valves ja avastasin juhuslikult kaela ühel poolel kaks suurenenud, tihket ja valutut lümfisõlme,» meenutab onkoloog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Hele Everaus (67). Toona kaheksandat aastat arstina töötav ja tudengeid õpetav naine teadis täpselt, mida see tähendada võib.Järgmisel päeval näitas ta leidu onkoloogile, kes eemaldas sõlme uuringuks. Vastust tuli oodata kümme päeva. Naine vaevles, kuid ei rääkinud kellelegi. Isegi emale mitte. Ärevust suurendas naabrinaise unenägu, kuidas Hele endale koduaia nurka hauda kaevas. Lõpuks ütlesid saabunud uuringu tulemused: «Tuleb edasi jälgida, ega uusi sõlmi tule.» Ehk: vastus oli segane.