Krimikirjanik Ketlin Priilinn: „Endalgi on huvitav teada saada, kes on mõrvar.“

Krimikirjanikust raamatukoguhoidja Ketlin Priilinna põnevikud on niisama haaravad kui välismaised. «Mõnikord tunnen kohutavatest kuritöödest kirjutades ka ise natuke kõhedust.»

Priilinn on Ketlini (38) neiupõlvenimi. «Olin abiellumise ajaks avaldanud juba mitu raamatut ega tahtnud nime muutmisega lugejaid segadusse viia,» räägib naine, kes sai mehele minnes nimeks Rauk.Raamatuid kirjutab Ketlin muu töö kõrvalt. Varem oli selleks vabakutselise ajakirjaniku amet, kuid kahel viimasel aastal töötab naine Pääsküla raamatukogus. «Mõtlesin ammu, et sooviksin raamatutega seotud tööd. Olen suur lugeja ja külastasin raamatukogusid sageli. Seepärast tunduski loomulik, et ka mu töökoht võiks asuda just sellises kohas,» räägib naine. Et teoseid ulatab lugejatele populaarsete krimilugude autor isiklikult, teavad Ketlini sõnul vähesed külastajad – rinnasildil on ju kirjas passijärgne nimi.Kui aga laenutatakse või tagastatakse tema enda loomingut, on see kirjaniku sõnul pisut naljakas tunne küll. «Tahaksin muljeid küsida, aga pole seda siiski teinud.»Praegu, mil raamatukogud on eriolukorra tõttu suletud, tegutseb perega Keilas elav Ketlin kodukontoris: kirjutab raamatukogu blogisse teoste tutvustusi, peab Skype’i vahendusel rootsi keele ja inglise keele vestlusringe ning veab laste raamatuklubi. Sarnaselt teiste kolleegidega loeb temagi lastele ette – teisipäevast reedeni kell 12–14. Et olude sunnil viibivad kodus ka kaheksa-aastane tütar Anna Helene ja nelja-aastane poeg Oskar, hoiab ema silma peal koolitüdruku distantsõppel ja aitab lasteaiapõnnil tegevust leida.