Mart Sander pole ühelegi oma projektile riigilt toetust saanud: „Vahel tunnen tohutut masendust.“

Viimased nelikümmend aastat Oscarist ja Nobelist unistanud Mart Sander paiskab peagi kinolinale oma lühifilmide kogumiku «Kõhedad muinaslood» ning raamatupoodidesse menuteose «Litsid» kolmanda osa.

Õudusfilmide režissöörilt on igati kohane küsida, mida kõhedat on tema endaga juhtunud. «Eile öösel sõitsin linnas jalgrattaga ja ristmikku ületades kartsin täiega,» tunnistab Mart (52). Üleloomulikke olukordi mehele õnneks või kahjuks ei meenu, kuid surnuaedadel luusija ja vanades kabelites kolaja on ta küll. «Paljud otsivad ju alateadlikult mingit kontakti teispoolsusega – see avardaks teadvust päris julgelt. Samas olen ma ristiinimene ja tumedad jõud peaks mu hirmutamiseks palju vaeva nägema.»