HUVITAVAD FAKTID | Tõnis Mäest rääkivat filmi „Vaikus valgusest“ vändati kuus aastat
Helina Piip, 9. oktoober 2019
- Režissöör Priit Pääsuke: «Tõnis Mäel oli unenägu, kus ta vanas mõisas ära eksis. See oli täis imeilusaid katkiseid klavereid. Hiljem nii juhtuski ja Helme mõisa loodi klaverimuuseum. Läksime Tõnise ja filmimeeskonnaga sinna koos esimest korda. Sellest saigi filmi üks peamine ühendav kujundikeel.»
- Päris alguses, kui filmi rahastus polnud veel paigas, sõitis Tõnis USAsse. Seal pidi ta kohtuma ka oma sõbra, indiaanlase Lendava Kotkaga. Pikalt kaaluti, kas filmimeeskond võiks kaasa sõita. See tundus oluline, sest Tõnis oli just salvestanud loo «Kondor» ega teadnud ka ise, miks tal selline lugu tuli. Filmijad jätsid reisi siiski ära. Pärast rääkis Tõnis, et kui nad kanjonis koos Lendava Kotkaga seda laulu laulsid, tulidki nende kohale lendama kondorid. «Tol hetkel oli kahju, et me ei läinud, millised kaadrid jäid filmimata! Pärast lahenes filmis sama teema teisel huvitaval moel,» ütleb Pääsuke.
- Prooviprotsessi lastakse kõrvalisi isikuid harva ligi. Esna mõisas pidi natuke ikka peale käima, et proovi pääseda. Pärast filmiti seal ühed ägedamad kaadrid.
- Filmile andis nime Tõnis Mäe samanimeline ballaad. «Loomisprotsessis näeb Tõnis enne pilti, kui kuuleb heli. See on neile mõlemale Kärt Johansoniga hästi oluline – läbi pildi jutustamise saabki muusika kuulajaid puudutada,» räägib Pääsuke.
- Tõnis on nimetanud oma klaverit J. Hermanni elusolendiks. Pianiino kinkis tema vanaisa Anton Mikk oma tütrele, Tõnise emale Tatjanale, kui too oli väike tüdruk. Saksa okupatsiooni ajal oli Tatjana Mikk Endla teatri primadonna.
- Pianiinomeister Hermann Jurak valmistas neid pille aastail 1910–1940 Tartus. J. Hermanni pianiinod on pika kõlaga – kuni 30 sekundit. See on 7–10 sekundit rohkem kui varasematel.
- Priit Pääsuke on õppinud Tartu ülikoolis loodusteadusi ning lõpetanud Tallinna ülikooli filmi ja video eriala režissöörina. Tema esimene täispikk mängufilm «Keti lõpp» valmis 2017. aastal.