Kiri peatoimetajalt

Täna alustan õige imelikult. Nimelt soovin alustuseks tervitada kolme krapsakat prouat, kes sõitsid laupäeval päevase Tartu–Tallinna rongiga ja lugesid ning kiitsid Naistelehte. Teid märgati (ja kihistan nüüd ise seepeale natuke naerda ka) – tore, et teile meeldib.

Muidu aga mõtlesin, et sel korral ei räägi ma ühtki sõna päevakajalist juttu. Seda valimistralli tuli ju viimased pool aastat niigi uksest ja aknast. Mul on kahju ainult sellest, et mõni hea näitleja loobub oma praegusest tööst ja kobib üles Toompeale. Loodame, et mitte ämbreid kolistama. Ja sellest va dopingujamast – eks igal oinal ole oma mihklipäev. See juba tulemata ei jää, seda teadis vanarahvaski. Aga kui jutt juba vanarahva peale läks, tuli mul ühe seekordse ajakirja looga meelde tore lugu oma vanaemast.